Äripäev • 17. aprill 2018
Jaga lugu:

Tasapaks eelarveplaan lubab kõigile midagi

Foto: Anti Veermaa

Riigi eelarvestrateegia kokkulepete peamine eesmärk on tagada valitsuse püsimine järgmise aasta valimisteni.

Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu ligikaudu 4 protsenti ja 2019. aastal 3,2 protsenti. Varasematest prognoosidest kiirem majanduskasv annab valitsusele võimaluse järgmise aasta riigieelarve­ koostamisel rahaga küllaltki heldelt ringi käia. Eelmise nädala lõpul Sagadi mõisas peetud riigi eelarvestrateegia arutelu käigus saidki kõik koalitsiooni osalised oma valijatele väikseid kingitusi lubada.

Äripäev leiab, et kuigi tulevaks aastaks lubatud maksurahu on tore, oleks veelgi toredam, kui erakordselt hea maksulaekumise tingimustes võtaks valitsus nõuks maksukoormust kahandada.

Kõik võiks rahul olla

“Valitsuse tehtud otsused tagavad 2019. aastal maksurahu, järgmise aasta eelarve planeeritava ülejäägi ning struktuurse tasakaalu,” kinnitas keskerakondlasest peaminister Jüri Ratas pärast eelarvestrateegia arutelu.

2019. aastaks kavandatud aktsiisitõusude ja magusamaksu ärajätmine oli üks IRLi nõudmisi läbirääkimistel. Samamoodi, nagu pärast läbirääkimisi välja hõigatud politseinike ja päästjate palgatõus sotsidel ja õpetajate palgatõus Keskerakonnal. Päästetöötajate palk tõuseb 20 protsenti, politsei, piirivalve, sisekaitseakadeemia palgatõus on suurusjärgus 10 protsenti. Õpetajate palga alammäär tõuseb järgmisel aastal 1250 eurole ning 12protsendiline palgatõus on ka sotsiaalhoolekandes.

Kõigile midagi, et valitsus ikka järgmist kevadet näeks ja valimisteni vastu­ peaks. Jüri Ratasel on põhjust majandus­tsükli soodsat seisu tänada, sest see võimaldab kõigile partneritele lepituseks meelehead jagada. Ka Eesti Pank, kes on valitsust korduvalt kutsunud üles majandustsükli praeguses seisus kulutamise asemel varusid koguma ja majandust jahutama, võiks justkui rahul olla, sest kokkuleppe kohaselt on järgneva aasta eelarve struktuurselt tasakaalus ja nominaalselt ülejäägis.

Rahandusministeeriumi värske prognoosi kohaselt on koos varasemate aastate ülekuluga 2019. aastal oodata siiski valitsussektori eelarve nominaalset puudujääki 0,2 protsenti SKPst.

Suurt kokkuhoidu valitsussektor seega ei plaani, küll aga on plaanis edasi lükata mõningaid investeeringuid. Näiteks Tallinna linnahalli konverentsikeskuse rajamine lükkus 2020. aastasse. Teedeehituses on valitsusjuhi sõnumid aga segasevõitu. “Kabineti põhimõtteline otsus on see, kuidas Mäost edasi Tartu suunas minna, kas 1 + 1 ja siis see kolmas rida on möödasõiduks. Need otsused tuleb langetada,” sõnas ta talle ainuomasel moel “Aktuaalses kaameras” esinedes.

Fookust ei ole

Äripäev ootab valitsuselt selgemaid sõnumeid ja konkreetsemat sihiseadmist. Eelarvestrateegia peaks vaatama kaugemale järgmise aasta valimistest. Majanduskasvu toel on rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt lähiaastatel oodata valitsuse maksutulu suurenemist.

Selle asemel, et suurenev maksutulu tasapaksult laiali määrida, võiks selle suunata sihtotstarbeliselt Eesti majanduse konkurentsivõime suurendamisse. Teha ära pikalt vinduma jäänud taristuprojektid ja kaasata selleks vajadusel ka laenuraha – kuni seda veel soodsatel tingimustel saada on. Või siis hoopistükkis alandada maksukoormust ja võimaldada ettevõtjatel senisest jõulisemalt investeerida ning sel viisil oma konkurentsivõimet kasvatada.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt