Tööturg vajab toetuste asemel otsuseid

Riigi algatus toetada rahaga ettevõtteid välismaalt IT-spetsialistide toomisel mõjub probleemi lahendamisel sama ammendavalt nagu äsjane ministrite jalutuskäik Kanuti aias noorte vägivallaga võitlemisel.

Äripäev leiab, et ühekordsed toetused ja ühe sektori eelistamine teistele on populistlikud ja ajutised lahendused tööjõuprobleemile, mis vajab tulevikku suunatud poliitilisi otsuseid, et muuta Eesti ettevõtted rahvusvahelisel tööturul konkurentsivõimelisemaks.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) annab tööandjale välisvärbamise toetusega 2000 eurot iga välismaalt värvatud IKT-spetsialisti Eestisse kolimisega seotud kulude katmiseks. See summa ei kata suure tõenäosusega isegi värvatud spetsialisti ühe kuu töötasu ega anna siinsetele ettevõtetele olulist eelist rahvusvahelisel tööturul talentide värbamiseks. Värbamisfirma Finesta Baltic juhi Heikki Mäki hinnangul on toetuse ainus mõju see, et värbamisfirmade hinnakiri tõuseb 2000 euro võrra kõrgemale.

Üks mõju on siiski kindlasti veel – teiste valdkondade ettevõtjad leiavad, et neile tehakse IT-sektori eelistamisega ülekohut. EAS on tõepoolest infotehnoloogia oma fookusesse võtnud ning erinevaid meetmeid välismaiste IT-spetsialistide Eestisse meelitamiseks on teisigi. Näiteks Work in Estonia programmi raames toob EAS 170 000 euro eest viieks päevaks Eestisse 20 välismaa IT-spetsialisti siinsete ettevõtjatega tutvuma ning loodab spetsialistid Eestis tööle rakendada.

Isegi kui see ettevõtmine peaks täielikult õnnestuma, on see Eesti spetsialistide põua leevendamisel vaid piisk vett kerisele. Juba kaks aastat tagasi esitletud majandusarengu töörühma aruandes, mida tuntakse ka kui Raasukese raportit, leitakse, et Eesti vajab igal aastal 1500 uut kõrgharidusega infotehnoloogia valdkonna spetsialisti. Seda on enam kui poole rohkem, kui kõrgkoolid pakkuda suudavad. Ja kuigi vajadus IT-inimeste järele võib olla kõige teravam, on puudus ka paljudest teistest spetsialistidest.

On selge, et eelkõige peavad tööturu vajadustele reageerima Eesti haridusasutused, kuid kõigi vajalike spetsialistide ettevalmistamiseks Eestis kompetentsi ei ole ja seda ei ole siia alati ka otstarbekas luua. Ka tööturg peab muutuma rahvusvaheliselt avatumaks. Poliitiliselt on see teema aga kuum kartul ning sisserände pikaajaliseks reguleerimiseks strateegia puudub.

Eesti sisserännet reguleerivat välismaalaste seadust muudetakse nii tihti, et politsei tegi hiljuti avalduse palvega teha seadusloomesse paus, kuna riigi infosüsteeme ei jõuta seadusemuudatustega samas tempos arendada. Viimati muutus välismaalaste seadus paar nädalat tagasi ning tänavu oli see juba neljas kord.

Eestis kehtiv maksusüsteem ei soosi ettevõtete investeeringuid arendustegevusse ja töötajate kvalifikatsiooni tõstmisse ning neile kõrge palga maksmisse. Teisalt on ka välisriikidest spetsialistide sissetoomine piiratud. Selline olukord ei ole jätkusuutlik. Valitsuselt pool aastat enne riigikogu valimisi põhimõttelisi otsuseid oodata on ilmselt naiivne, kuid erakondade ettepanekuid ettevõtlust pärssiva tööjõupuuduse lahendamiseks sooviks Äripäev küll kuulda.