Üsna üksmeelselt vigaseks tunnistatud aktsiisipoliitika jäi valitsuse poolt muutmata ka riigikogule esitatud tuleva aasta riigieelarves.
Valitsus esitas eile riigikogule järgmise aasta riigieelarve eelnõu, mille tulud küündivad rekordilise 11 miljardi euroni. Kuigi valitsuskabinetis arutati ka võimalusi erinevate aktsiiside langetamiseks, jätab riigieelarve tulva aasta maksukoormuse suuresti muutmata.
Äripäeval on kahju, et valitsusel ei jätkunud julgust tehtud vigu parandada ja suurepärase maksulaekumise tingimustes aktsiise langetada, kuid vähemalt suudeti hoiduda maksukoormuse tõstmisest.
Peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas on intervjuudes tunnistanud, et aktsiisipoliitikas on tehtud vigu, "olgu need omad vead või eelmise valitsuse omad“. Järgmise aasta riigieelarvet koostades oli valitsuses võimalus mõnd viga parandada, kuid see võimalus jäeti kasutamata.
Aktsiisilangetused olid arutusel
Ratas nentis valitsuse pressikonverentsil, et arutati eri võimalusi aktsiiside langetamiseks, kuid riigieelarve strateegia pani paika oma piirid. Nii otsustati alkoholi-, kütuse- või elektriaktsiisi langetamise asemel ära jätta tuleva aasta 1. jaanuariks plaanitud alkoholiaktiisi tõus.
Sotsiaaldemokraadist kultuuriminister Indrek Saar tunnistas samal pressikonverentsil, et aktsiiside langetamiseks jäi eelkõige puudu julgusest. „Rahandusministeeriumi esitatud stsenaariumid ei andnud kindlust, et piirikaubandus seetõttu olulisel määral väheneks ning inimeste käitumismuster muutuks“.
Teisalt lubas rahandusminister Toomas Tõniste ettevõtjatele uueks aastaks maksurahu ja kinnitas, et suudeti hoiduda maksude tõstmisest ja uute maksude kehtestamisest. Kokkuvõttes kujuneb 2019. aasta maksukoormuseks 33,6% SKPst, mis on 0,2% võrra kõrgemal kui tänavu. Uuel aastal suurendavad maksukoormust palgakasvu toel tööjõumaksud ja tarbimismaksud eelkõige käibemaksu tõttu. Selle numbriga jääb Eesti tõenäoliselt Kesk- ja Ida-Euroopa riikide keskmike hulka, olles küll oluliselt madalamate maksudega kui suurem osa "vanast Euroopast", kuid siiski kõrgema maksukoormusega kui Läti või Leedu.
Küllap olekski naiivne loota, et valimisaasta riigieelarvet koostades suudetaks koalitsioonis kokkuleppele jõuda ning mõnd üsna üksmeelselt rumalaks tunnistatud maksu alandada. Kõigil partneritel on ju tarvis oma valijatele midagi lubada ning kuskilt peab see raha riigieelarvesse tulema.
Kes paneb raha eelarvesse?
Heaks tulemuseks tuleb lugeda sedagi, et valitsus suutis koostada struktuurses tasakaalus eelarve, millega maksukoormust sisuliselt ei tõsteta.
Äripäeva hinnangul väärib valitsusjuht Jüri Ratas tunnustust ka riigieelarvet tutvustava pressikonverentsi avasõnades tehtud kummarduse eest ettevõtjatele. „Ma alustan tänuga. Me näeme seda, et tänu Eesti ettevõtlusele, tänu ettevõtjatele aga ka töökatele inimestele, on Eesti majanduskasv jätkuv,“ teatas Ratas.
Loodetavasti peab nii istuv valitsus kui ka kevadel ametisse asuv uus kabinet lisaks sõnadele ka otsuseid tehes meeles, kuidas raha riigieelarvesse jõuab.