Järgmise aasta suurimaks ettevõtlusriskiks on kasvava populismi tõttu eelseisvad valimised, ohtusid aitaksid maandada julged, läbimõeldud ja ühiskonda raputavad ideed.
Mitu ettevõtjat tõdes selleaastasel Äriplaanil, et Eesti viimastel valitsustel ei ole pikemat vaadet ega julgust teha suuri reforme. Selle asemel tegeletakse valijate püüdmiseks populistlike lubaduste ellu viimisega, mis muudab ettevõtluskeskkonna etteaimamatuks ning tekitab järgmisel aastal eelseisvatest valimistest ettevõtjate jaoks suurima riski. Tallinki suuromaniku Ain Hanschmidti hinnangul kardavad poliitilist riski ka välisinvestorid.
Äripäeva hinnangul peab poliitiline keskkond ettevõtlust soosima, mitte pärssima ning seega on vajalik, et parteid mõtleks ja debateeriks oma ideed enne avalikkuse ette tulemist ning ebastabiilsuse külvamist hoolikamalt läbi. Mõtetes tuleks aga olla seejagu julgemad ning reformimeelsemad.
Kindlasti vajaks paremat läbimõtlemist maksukeskkonda puudutavad otsused. Selle taustal tuleb läbi mõelda ka sotsiaalsete hüvede jagamine viisil, et nendele jaguks katteallikaid ka halvematel aegadel. Kuigi selle aasta teises kvartalis kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt statistikaameti andmetel 3,7 protsenti ning rahandusministeeriumi info kohaselt paranes maksulaekumine ligi 10 protsenti, ei ole see alus täiendavate kulude tekitamisele ning hüvede lubamisele. Eesti Panga president Ardo Hansson tõi Äriplaani konverentsil välja, et Euroala majandusaktiivsuse kõrgpunkt jäi eelmisesse aastasse ning sel aastal peaks majanduskasv euroala riikides, sh Eestis, olema tagasihoidlikum.
Tuleb arvestada, et tulusid ületavad kulud on vaja katta ka tingimustes, kus majandus ei kasva. Ehitusettevõtja Tiit Kuuli sõnul on praegu probleem eelarve loomise protsess, kus kõigepealt kaetakse pikaajalised kohustused ehk kaetakse sotsiaalhüvitised, seejärel täidetakse valimislubadusi ning alles siis vaadatake, kui palju raha jääb alles. Seega tuleb Äripäeva hinnangul vältida ohtu, et pikaks ajaks võetud sotsiaalseid ja teisi investeeringuteks mittemõeldud kohustusi ei hakata halbadel aegadel katma maksukoormuse suurendamisega, mille üheks läbimõtlematuks näiteks sobib kasvõi praegune tulumaksusüsteem. Või mis veel hullem, laenurahaga. Sellisele ebakindlusele tuleviku ees viitas ka Äriplaanil Hansson, kelle sõnul pärsib see ettevõtjate investeerimisjulgust.
Väljakäidud mõtted
Julgete ning ettevõtete investeerimist soodustavate lubaduste ja ideede hulka liigituks Äripäeva hinnangul kindlasti sotsiaalmaksulae seadmine, sotsiaalmaksu alandamine või selle hoopiski kaotamine. Samuti rändekvootide elimineerimine. Kuivõrd Hanssoni viidatud uuringu kohaselt pärsib investeeringuid lisaks ebakindlusele ka tööjõu nappus, aitaksid väiksemad tööjõumaksud ning võimalus kasutada senisest suuremas mahus piiridetagust inimressurssi inveseerimisjulguse kasvule kindlasti kaasa. Rändekvootide leevendamise ning sotsiaalmaksu langetamise positiivsele mõjule on korduvalt viidanud ka tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar, kes on kompromissina välja pakkunud kahe aasta pikkust pikendamatu tööviisa väljastamise varianti mitteresidentidele.
Eesti rahvastik vananeb ning statistikaameti prognoosi kohaselt väheneb eestlaste hulk negatiivse iibe ning väljarände tõttu aastaks 2040 pea 125 000 inimese võrra. Pensioniealiste osatähtsus rahvastikus suureneb praeguselt 18 protsendilt 27,6 protsendini. Need on numbrid, mis ühelt poolt rõhutavad välistööjõu kaasamise vajadust, kuid paradoksaalsel kujul muudavad poliitikute jaoks raskete ja reformimeelsete otsuste tegemise keeruliseks. Mida suurem on nõudlus vananeva rahvastikuga kaasnevate sotsiaalsete hüvede järele, seda rohkem tuleb neid võimu nimel ka välja lubada, mis toob meid praeguste probleemide ühe algpõhjuse juurde tagasi.