Äripäev • 18. oktoober 2018
Jaga lugu:

Pikalt sprintinud kinnisvaraturg hakkab väsima

Kui viimased 4–5 aastat osteti kõik müüki tulnud korterid lennult, siis nüüd on müügiperioodid oluliselt pikenenud.

Foto: Anti Veermaa

Viimased viis aastat lakkamatult kasvanud kinnisvaraturg näitab esimesi jahtumise märke. Pikalt kestnud kinnisvaraarendajate kuldaeg hakkab läbi saama ja ilmselt jääb nii mitugi 2019. aastasse plaanitud arendust tegemata.

Äripäeva hinnangul ei ole turu jahtumises siiski põhjust otsida märke saabuvast kriisist ning kiire kasumi jahtijate lahkumine mõjub rahunenud turule pigem tervistavalt.

Maa-ameti tehingustatistika andmetel sooritati tänavu septembris Eestis kokku 4091 ostu-müügi tehingut koguväärtusega ligi 285 miljonit eurot. Tehingute arv püsis augustiga samal tasemel ning eelmise aasta septembriga võrreldes vähenes 4%. Kinnisvaraturgu vedava Tallinna korterituru tehingute arv jäi tänavu kolmandas kvartalis aastatagusele alla 7–8%.

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark nentis Äripäeva raadios rääkides, et esimese murekohana tuleb pähe pakkumiste arv, eelkõige uute korterite turul. Praegu on nende pakkumiste arv kuskil kolmandiku peal kogu kortertehingute arvust. Näiteks Ameerika Ühendriikides on uusarenduste osakaal kuskil 10%. Kui viimased 4–5 aastat osteti kõik müüki tulnud korterid lennult, siis nüüd on müügiperioodid oluliselt pikenenud. Turg on küllastunud ja uusi kortereid on pakkumises rohkem, kui leidub neile ostjaid.

Teisalt ei ole korterite hind veel alla tulnud ning ülikalliste korterite arv pigem kasvab. Tallinnas on enam kui 3000eurose keskmise ruutmeetri hinnaga 28 uusarendusprojekti, kus on ühtekokku 461 vaba korterit. Aasta tagasi oli selliseid projekte 15 kokku 283 korteriga, selgub Pindi Kinnisvara analüüsist. Ülikalliste südalinna korterite ehitamine ei ole enam kiire raha teenimise koht ning kinnisvaraarendajad ongi pööranud pilgu äärelinnadele, kus ka kohaliku ostja rahakott hinnale vastu peab.

Koduostjale koidab hea aeg

Kui kallistele uusarendustele ostjaid ei leita, peavad hinnad varem või hiljem hakkama alla tulema. Samuti võivad jääda mõned järgmisse aastasse plaanitud arendusprojektid alustamata. Toomparki sõnul ei ole seis finantseerija jaoks väga rõõmustav ning 2019. aastal võime juba näha projekte, mida ehitusse ei pandagi.

Kui investori jaoks ei ole kinnisvaraturu viimased arengud ehk kõige rõõmustavamad, siis inimesele, kes soovib endale uut kodu osta või senise elamispinna uuema vastu vahetada, koidavad head ajad. Valikut turul on ning see paraneb lähiajal veelgi. Tõenäoliselt on oodata ka väikest hinnakorrektsiooni. Kinnisvaraportaali kv.ee juhataja Tarvo Teslon leiab, et tehingute arvu mõningane vähenemine võiks ehk olla isegi positiivne tegur, mis paneb kinnisvaramüüjad otsima uusi ja innovatiivseid lahendusi. Kasvaval turul oskab müüa igaüks, kuid konkurentsi tingimustes jäävad püsima vaid paremad.

Kuigi Euroopa Keskpanga (ECB) järelevalvejuht Danièle Nouy leidis septembris BNSile antud usutluses, et järgmise ülemaailmse majanduskriisi võivad esile kutsuda kinnisvaraturu ja hüpoteeklaenudega seotud arengud, ei ole Äripäeva hinnangul Eestis kinnisvaraturult suurt pauku oodata. Eesseisev väike rahunemine mõjub aga turule tervikuna hoopis tervistavalt.

Jaga lugu:
Hetkel kuum