Milleks meile see minister? Kärpekoht valitsuse nina all

Äripäeva meelest võiks valitsus endale tunnistada, et on IT- ja väliskaubanduse ministri kohta luues kolinal ämbrisse astunud. Küsimus pole ainult ministri isikus, mis Kert Kingo puhul väljendub leebelt öeldes mõnevõrra ootamatutes hoiakutes oma vastutusala suhtes, vaid antud ministrikoht per se.

Kui võimuliidu eesmärk on esitleda Eestit kui edukat e-riiki ja edendada väliskaubandust, luua keskkonda, mis meelitaks investeeringuid, siis peaks ametikohta asutades olema üsna selge ettekujutus, milline saab olema töö sisu. Soomel näiteks oli see olemas, kui sarnast rolli valitsuskabinetis täitis aastatel 2011-2014 esinduslik ja edukas Alexander Stubb, kellest sai hiljem ka riigi peaminister. Jüri Ratase valitsusel niisugune ettekujutus puudub.

Väliskaubanduse ministril pole ilma toimivate välissuheteta, oma isikliku sidemete võrgustikuta mingit mõtet. Kert Kingo on väljendanud oma vastumeelsust reisimise suhtes nii sõna kui ka teoga, mis näitab, et kõnealuse võrgustiku loomist ta oma ametis kuigi oluliseks ei pea. Kingo jättis vahele G20 Jaapanis, Euroopa Liidu kaubandusministrite kohtumisele Brüsselis. Digiriigi eksperte kokku tooval Avatud Valitsemise Partnerluse üritusel Kanadas ootavad teda ees ametlikud kohtumised… Eesti vabaühenduste esindajatega.

„Kui ühel riigil on olemas innovatiivne digimaine, siis automaatselt kandub see maine üle ka kõigile teistele sektoritele,“ ütles Äripäevale Eesti rahvusvahelisel turul tegutseva IT-ettevõtte Nortal juht Priit Alamäe. Et Eestil selline maine oleks, on kulutatud palju raha ja töötunde. Aluse pani e-Eesti strateegiale suuresti peaminister Mart Laar, kelle erakonnakaaslased Isamaast aitavad praeguses valitsuses paradoksaalsel kombel iseenda loodut lammutada.

Väikeriigil pole kuigi palju niisugust, millega „suurte poiste“ klubis silma paista. Eesti realiseeris võimaluse, murdes esiteks näiteks avalike wifi-alade rohkusega tooni andvatesse ajakirjadesse nagu Wired ning hiljem läbi e-valimiste ja teiste e-riigi teenuste arendamise peavoolumeediasse. 2007. aasta pronksiööde kogemusi ära kasutades tabasime naelapead, sest küberkaitse on julgeoleku tagamisel järjest olulisem. Sisepoliitiliselt üpris vastuolulise presidendil Toomas Hendrik Ilvesel on Eesti e-riigi kuvandi tutvustamisel maailmas vaieldamatutud teened. Kersti Kaljulaid on eelkäija rada jätkanud.

Oleme riigi tasemel loonud kompetentsi, millest on käinud õppimas meist palju suuremad ja jõukamad riigid. Meie välisministeerium tegeleb muu hulgas kõnealuse teemaga ja Eesti seisukohtade tutvustamisega läbi saatkondade ja diplomaatide võrgustiku. Meie majandusministeeriumis töötab asjatundlikke väliskaubandusega tegelevaid ametnikke.

Riigieelarve strateegia näeb ette kärpekava. Äripäeva hinnangul on üks kärpekoht kõnealuse ministrikoha (pluss toetava kalli aparaadi ehk kõrgepalgaliste nõunike) näol nii nähtav kui see üldse olla saab. Selleks kärpeks pole vaja jõhkra hambumusega krokodilli, isegi mitte kääre. Piisab punase pliiatsiga tõmmatud pisikesest kriipsust.

Kui EKRE peab ministrikohast loobuma, võiks tasakaalu huvides ühe soojaga kärpida ka rahvastiku ministri (Isamaa) ja riigihalduse ministri (Keskerakond) kohad.