Pangad on muutunud tänavu klientide suhtes ülitundlikuks ning laenamine püsib kahetsusväärselt kallis, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kui Äripäev saaks edastada jõuluvanale Eesti majanduse nimel ühe soovi aastaks 2020, siis võiks see puudutada konkurentsi pangandusturul ehk seda, millise hinnaga raha Eesti ettevõtetele ja elanikele kätte tuleb. Põhjamaade pankade rahapesuskandaalide hind on olnud just nii ränk, nagu intressimarginaalid kajastavad, ning hoolimata kestvalt ülisoodsast keskkonnast, hoogsast tasuta rahapakkumisest, pole Eesti kuigivõrd võitnud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuigi mujal Euroopas on kodulaenuintressid märgatavalt, kohati isegi kordades väiksemad kui Eestis ja Baltikumis, ei näe pangajuhid märkimisväärseks intresside langetamiseks siin põhjust ja võimalust.
Eesti kapitalil pangad, ehkki väikesed, toovad majandusse elevust ja suurendavad perspektiivis konkurentsi inertseks muutunud sektoris, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Juuresolev graafik võtab mu meelest üsna hästi kokku, mis on rahapesuskandaalide, Nordea lahkumise ja Swedbanki ning SEB kaevikus istumise hind Eesti laenuvõtjale ja seeläbi Eesti majandusele, kirjutab Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.
Eileõhtune USA keskpanga teadaanne, mille järgi ei taha Föderaalreserv interssimäärasid veel aasta aega muuta ja jättis intressi 1,5-1,75% vahemikku, tekitas turgudele tõusulaine, mis valgus hommikul edasi Aasiasse.
Finora Pank alustas strateegilist koostööd väiksemate ärilaenude pakkujatega, võimaldades seeläbi paindlikku kapitali nii mikroettevõtetele, kasvavatele väikefirmadele kui juba tugevatele keskmise suurusega äridele. Laienenud on rahastuse alam- ja ülempiir ning kordades vähenenud tagatise nõuded.