- OMX Baltic−0,7%301,39
- OMX Riga−0,19%888,55
- OMX Tallinn−0,66%2 057,17
- OMX Vilnius0,03%1 194,48
- S&P 5000,94%6 033,11
- DOW 300,75%42 515,09
- Nasdaq 1,52%19 701,21
- FTSE 1000,28%8 875,22
- Nikkei 2250,5%38 502,52
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,66
- OMX Baltic−0,7%301,39
- OMX Riga−0,19%888,55
- OMX Tallinn−0,66%2 057,17
- OMX Vilnius0,03%1 194,48
- S&P 5000,94%6 033,11
- DOW 300,75%42 515,09
- Nasdaq 1,52%19 701,21
- FTSE 1000,28%8 875,22
- Nikkei 2250,5%38 502,52
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,66
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Aeg hakata roheliseks, kas või ainult sõnades
Avalikus arvamuses kerkib aeg-ajalt pinnale seisukohti, mille järgi on kliimateema nagu ülemüstifitseeritud „Vene aururull“, mis pidi pöörama esimest ilmasõda, nagu kirjeldab Barbara Tuchman Pulitzeri preemia võitnud bestselleris „Augustikahurid“. Tegelikkus näitab, et Greta Thunbergi ja tema mõttekaaslasi võib manada või sildistada, inimtegevuse mõju kliimale eitada, kuid rohemajandus tuleb ikkagi nõudluse survel vääramatu jõuga ning tark on pigem sellega arvestada. Eriti seepärast, et see jõud toob majandusse reaalset raha. Nüüd ei ole enam muud, kui kõik see mees prooviks ka ise rongi peale hüpata.
Seotud lood
Riigieelarvest tuleb panna veerand miljardit
Euroopa Komisjoni plaanide järgi saab Eesti kasutada põlevkivienergeetikast ülesaamiseks 125 miljonit eurot õiglase ülemineku fondi vahenditest, selle raha kaasamiseks tuleb ka riigil endal teha olulisi kulutusi. Ühtekokku saab siis Eesti kohalikest fossiilkütustest lihtsamaks üleminekuks kulutada kuskil 570 miljonit eurot.
Õiglase ülemineku mehhanism aitab kaasata kõiki ning tagada jõukuse, heaolu ja keskkonnasäästlikuma tuleviku järgmistele põlvkondadele, kirjutavad Euroopa Komisjoni rohelise kokkuleppe valdkonna juhtiv asepresident Frans Timmermans ja ühtekuuluvuspoliitika ja reformide volinik Elisa Ferreira.
Innovatsioon, kiirus ja usaldus – need on märksõnad, mis määravad, kuidas suurkorporatsioonid ja idufirmad täna omavahelist koostööd sõnastavad. Koostöö, mis veel mõni aasta tagasi tundus pelgalt eksperimenteerimise või brändi värskendamise viisina, on muutunud tõsiseks konkurentsieeliseks. „Idufirmade ja suurettevõtete koostööst on saanud kaasaegses majanduses konkurentsieelis, mitte turunduslik eksperiment,“ kinnitab SEB Balti divisjoni strateegiajuht Andra Altoa.
Enimloetud
1
2
“Õhtul koju jõudes mõtlesin, et hommikul ettevõtet ei ole”
4
Viimased uudised
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
“Õhtul koju jõudes mõtlesin, et hommikul ettevõtet ei ole”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele