Elisa Eesti on 25 aastaga kasvanud kõneteenusepakkujast meelelahutusfirmaks

Kiiresti areneva ja väga paindliku ettevõttena on Elisa Eestis olnud targa töö maaletooja, pakkudes nii klientidele kui ka oma töötajatele suurepärast võimalust teha kaugtööd kust iganes Eestist.  Foto: Marek Metslaid

Elisa Eesti on väga paindlik, kiiresti kohanev ja aktiivselt arenev ettevõte, kus suudetakse lühikese aja ja optimaalse ressursiga teha kiirelt vajalikke suunamuutusi. Tegevdirektor Sami Seppäneni sõnul on ettevõte õppinud 25 aasta jooksul nägema ka rasketel aegadel oma võimalusi ja kasvanud tänu tublidele töötajatele tugevamaks kui eales varem.

Peaaegu igal aastal ajavahemikus 2008-2018 on Elisa olnud Eestis oma valdkonna kõige kiiremini kasvav ettevõte, parandades samal ajal jätkuvalt efektiivsust. „Edu sõnastavates vananenud mõttemallides on öeldud, et ettevõte saab kas kasvada või parandada oma kasumlikkust. Meie soov on teha mõlemat korraga ja see ongi meie edu võti. Oleme saanud turuliidriks peaaegu kõikides erakliendi toodetes ning seda positsiooni järjest hoidnud ja kasvatanud,” ütleb Seppänen.

Ta lisab, et Elisas ei otsita lihtsaid lahendusi, vaid ollakse nõus palju vaeva nägema, et leida parimad ja kõige jätkusuutlikumad valikud. „Ja me ei kasva selleks, et ettevõtet kellelegi müüa, vaid selleks, et laieneda, nagu seda oli näha Starmani ja Santa Monica Networksiga ühinemistest. Elisa alustas 1994. aastal oma tegevust nullist, oleme ükshaaval värvanud tublisid töötajaid, andes täna tööd pea 1000 inimesele! Oleme jõudnud Euroopa peaaegu parima kvaliteedi ja hinna suhteni ning võime julgelt uutele töötajatele öelda, et palju õnne, te olete teinud kaks väga hea otsust: ühinenud nii ägeda firmaga ja nii ägeda tegevusvaldkonnaga nagu seda on telekom + meelelahutus.”

Elisal on 25 aasta jooksul olnud ka keerulisemaid aegasid, kuid need on alati enda kasuks tööle saadud. Seppänen toob näiteks 2008. aastal alanud majanduskriisi, mille Elisa pööras oma kasvumootoriks, koondamata ainsatki inimest. Elisas nähti õiget aega mobiilse interneti massidesse viimisel, otsustati teha sellest rahvatoode – see õnnestus, kasvatades selgelt ettevõtte turuosa. Aastatel 2008-2011 küpses ettevõte silmnähtavalt, suurenes ning õppis nägema väljakutsetes võimalusi.

Elisa tegevjuht Sami Seppänen ja Eesti majandus- ja taristuminister Kadri Simson teevad maailma esimese 5G kõne Helsingisse  

„Kui organisatsioonil on olemas enesekindlus, head protsessid, kohanemisvõime ja distsipliin, loob see konkurentsivõime, mille vastu ei saa. Ja selle taga seisavad muidugi töötajad. Oleme tänulikud kõikidele inimestele, kes meiega seda teed kas lühemat või pikemat aega on käinud. Me ei ole kunagi kadedad, kui töötaja leiab ägeda arenguvõimaluse mujalt, sest me ei taha pidurdada inimese arengut. Kui samas - me ootame oma töötajaid alati ka tagasi ning väga palju on leidnud taas tee meie juurde,” räägib tegevdirektor, kelle sõnul on Elisa eesmärgiks olla omas sektoris parim inimeste arengu võimaldaja ja seeläbi pakkuda klientidele parimat kasutajakogemust.

25 aastat tagasi tundus mobiiltelefon mõttetu vidinana

Kui Elisa erakliendiüksuse juhi ja juhatuse liikme Andrus Hiiepuu sõnul vaadata Elisa arengut viimase 25 aasta jooksul, siis on väga palju muutunud. Elisa alustas Eestis tegevust aastal 1994, mil hakati valmistuma Eesti esimese GSM võrgu rajamiseks. Starditi Tallinnas ja seda kõigest kümmekonna töötaja ja üle linna paigutuva kümne tugijaamaga. Tänaseks töötab Elisas üle 1000 inimese ning Elisa mobiilside- ja mobiilse interneti võrk katab praktiliselt kogu Eestit. Erakliendituru vaates on Elisal Eestis kõige enam mobiilsideteenuseid kasutavaid era- ja kõnekaardi kliente. Samuti on Elisa number üks tasulise TV-teenuse ja suuruselt teine interneti püsiühenduse teenuse pakkuja Eesti turul.

Andrus Hiiepuu, Elisa erakliendiüksuse juht ja juhatuse liige

Mäletan, kuidas viisime 25 aastat tagasi läbi turu-uuringu, et kui paljud kliendid sooviksid üldse kaasaskantavat telefoni ning see protsent jäi 5-7 juurde. Piisavaks peeti, kui kodus ja tööl on niigi telefon olemas. Selle järgi oleks võinud ju otsustada, et nõudlus puudub, aga selle asemel, et jääda ootama tõsise nõudluse tekkimist, otsustasime seda ise looma hakata.

Hiiepuu märgib, et telekomiteenuste lõikes on Eestis toimunud laias laastus kolm olulist lainet, millest esimene oli mobiilkõne tulek Eestisse. „Elisa oligi esimene operaator, kes aastal 1995 avas GSM-võrgu Eestis, hakates pakkuma mobiilkõnet digitaalsel tehnoloogial,“ meenutab Hiiepuu. „Tol hetkel oli inimeste valmisolek mobiilsidet kasutada vägagi väike, sest kasutusel olid lauatelefonid. Mäletan, kuidas viisime 25 aastat tagasi läbi turu-uuringu, et kui paljud kliendid sooviksid üldse kaasaskantavat telefoni ning see protsent jäi 5-7 juurde. Piisavaks peeti, kui kodus ja tööl on niigi telefon olemas. Selle järgi oleks võinud ju otsustada, et nõudlus puudub, aga selle asemel, et jääda ootama tõsise nõudluse tekkimist, otsustasime seda ise looma hakata. Täna on see iseenesestmõistetav, et telefon on meil kõigil taskus!”

Elisa erakliendiüksuse juht ja juhatuse liige Andrus Hiiepuu.  

Teise lainena saabus mobiilne internet ja siin saab Elisa olla uhke selle üle, et sai olla mobiilse interneti massidesse tooja. Kuigi ka 2008.-2009. aastal tehtud uuringust selgus, et Eesti inimestest soovis telefonis internetti kasutada vaid 3-5%. Kasutati wifit ning kodus oli kõigil juba juhtmega internet olemas.

„Otsustasime ikkagi aktiivselt mobiilsesse internetti nutiseadmetes investeerida ning tõime hinnad kliendisõbralikule tasemele – algse ligi 300-kroonise kuutasu asemel oli meie netipakett 99 Eesti krooni kuus. 99-krooni eest peaaegu piiramatult netimahtu ja nutipulk. Inimestele see meeldis ja liitumine muutus pööraseks: senise mõnekümne inimese asemel liitusid mobiilse internetiga sajad ning varsti juba tuhanded kuus!” meenutab Hiiepuu, lisades, et oma positiivne mõju oli selles muidugi Steve Jobsil, kes tõi turule iPhone`i nutitelefoni ning äpid, mis tekitasid reaalse laiapõhjalise vajaduse mobiilset interneti järele.

Kolmandaks laineks võib Hiiepuu hinnangul pidada digitaalsete teenuste tulekut. „See on äärmiselt põnev, huvitav ja lai valdkond. Kui seni rääkisime kõike telekomi võtmes, siis uueks laineks on nüüd digiteenused ehk erinevad rakendused ja äpid, millele lisavad hoogu juurde asjade internet, liitreaalsus ja tehisintellekt. See omakorda annab telekomioperaatoritele võimaluse siseneda täiesti uutesse tööstusharudesse, nagu meelelahutus, finantsteenused, tervishoid, haridus jms,” avab Hiiepuu tulevikutrende, lisades, et digiteenuste levik on avanud ka vastupidise trendi, kus teised tegijad on saanud astuda telekomiturule – näiteks Skype`i või Messengeri laadsed lahendused jne.

Erakliendituru vaates on Elisal Eestis kõige enam mobiilsideteenuseid kasutavaid era- ja kõnekaardi kliente ning seda tänu sellele, et Elisa pakub oma klientidele parima kvaliteedi ja hinnasuhtega teenuseid.  

Olles kiiresti kohanev ja pidevas arengus olev ettevõte on Elisa suutnud kõik muutused oma kasuks tööle panna. Täna on Elisa digitaalsete teenuste valdkonnas kõige aktiivsemalt panustanud meelelahutusse, mis saabus Elisasse koos Starmani ostuga. Tänasel TV-turul ollakse suurimad tegijad ning 2/3 Eesti peredest on liitunud vähemalt ühe Elisa teenusega, olgu selleks siis televisioon, mobiilside või internet.

Elisa on väga aktiivselt tegutsemas ka teiste uudsete digitaalsete teenuste arendamisega: Elisa Raamat võimaldab väikese kuutasu eest piiramatult e-raamatuid ja ajakirju lugeda, pakutakse nuti- ja reisikindlustust, Põnniradar aitab lapsel silma peal hoida ja Lemmiklooma äpp leida kadunud lemmiku. „Uued ja põnevad asjad on näotuvastuslahendus ning tehisintellekt, mis võimaldavad kliente paremini teenindada,” toob Hiiepuu veel näiteid. „Me ei tea veel, kuhu tehnoloogia areng viib meid järgmise 10 aasta jooksul, täna oleme sisenemas meelelahutusturule ning eksperimenteerime teenustega mitmetes erinevates valdkondades, huvi pakuvad eelkõige hariduse- ja tervise valdkonnad. Kes teab, võib-olla on Elisa kaugemas tulevikus meelelahutusteenuste pakkumise kõrvalt varsti hoopis Eesti suurim tervishoiu- või haridusettevõte?”

Meie tulevik on 5G ja asjade internet

Kui eraklientide osas on Elisa Eesti suunaks täna mitmekülgsete meelelahutusteenuste arendamine, siis äriklientide suunal töötatakse välja uusi telekomiteenustega liidetud IT-teenuseid. Elisa Eesti ärikliendiüksuse juht Margus Vaino sõnul ongi aasta 2019 põhiliseks märksõnaks Starmani ja Santa Monica Networksi ostmisega kaasneva potentsiaali elluviimine.

Elisa Eesti ärikliendiüksuse juht Margus Vaino.  

„2018. aastal lõpuni viidud Starmani ja Santa Monica Networksi ostmisprotsessiga kaasnevad suured muudatused tõid kaasa palju uusi võimalusi ja soovi mõlemas segmendis oma turuosa kasvatada. Tänu Santa Monica üle 25 aasta pikkustele kogemustele on meil suutlikkus pakkuda kommunikatsiooni- ja meelelahutusteenuste kõrval äriklientidele turvalisi võrgu- ja andmekeskuste lahendusi,” ütleb Vaino.

Elisa ja SantaMonica Networksi kliendid IT-lahenduste osas on näiteks riigiasutustest Riigi Infosüsteemi Amet, siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT), Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (RMIT), erasektorist Tallink, Selver, Eesti Gaas ja Tieto ning pankadest Swedbank, Eesti Keskpank, SEB ja Luminor.

Margus Vaino, Elisa Eesti ärikliendiüksuse juht

On väga põnev aeg, mis on täis enneolematuid väljakutseid. Elisa on valmis oma klientide pööraste ideedega kaasa minema ning kaasa lööma uute äride sünnil!

Rääkides tulevikuvisioonist ei saa üle ega ümber loomulikult 5G võrgust, mis paneb omavahel liikuma tohutud andmehulgad ning annab asjadele võimaluse omavahel suhelda. “Täna pakub Elisa Eestis ainsana Narrowband-IoT (NB-IoT) standardil põhinevat andmeside lahendust, mis võimaldab ühendada asjade internetiga (IoT) väga suurt hulka seadmeid. NB-IoT on osa tuleviku standardist ja asjade internet on üheks oluliseks kasutusjuhuks just 5G tehnoloogia puhul. See annab võimaluse muuta meie igapäevaelu palju nutikamaks. Tuleviku suurt hüpet näeme 5G juurutamisel, mis tänu suurematele andmemahtudele ja parematele kiirustele, annab võimaluse luua uusi ärimudeleid, mida täna isegi ei oska ette näha.”

Vaino sõnul võib kogemustele põhinedes tõesti öelda, et iga varasem andmemahu järsk kasv on toonud kaasa uue vaate ja uusi ärimudeleid. Näiteks võib tuua iseliikuva auto, mis toodab tunnis 8 gigabaiti andmeid – sellist andmemahtu poleks võimalik liigutada, kui gigatehnoloogia kaasa ei tuleks. „On väga põnev aeg, mis on täis enneolematuid väljakutseid. Elisa on valmis oma klientide pööraste ideedega kaasa minema ning kaasa lööma uute äride sünnil!”

Innovatsioon on see, kui investeerid 10 000 eurot ja teenust hakkab kasutama miljon klienti

Elisa telekomiteenuste valdkonna juhi Mailiis Ploomanni sõnul on innovatsioon üldiselt üks ohtlik sõna. Selle taha on väga süütult võimalik peita kõikvõimalikud projektid, mis neelavad tohutult eelarvest raha, ent päriselt edu ei too. „Enamasti on tegemist mõne uue tehnoloogia või metoodikaga, mida keegi lihtsalt professionaalsest huvist või niisama igavusest hirmsasti proovida tahab ning hiljem, kui kõik on lootusetult ebaõnnestunud, PR inimeste toel ilusaks innovatsioonisaavutuseks tituleerida üritab,“ toob ta näite tüüpilisest innovatsioonikatsetusest.

Elisa telekomiteenuste valdkonna juht Mailiis Ploomann.  

Ploomann märgib, et uued tehnoloogiad on kahtlemata, ja seda eriti alguses, väga kallid ning nende ellu viimisel tuleb paratamatult mõnes ämbris kolistada - pole veel teiste vigu, millest õppida. Neid kahte olukorda ei tasu siiski omavahel segamini ajada. Nii nagu iga heeringas on kala, aga iga kala ei ole heeringas, on ka innovatsiooniga. Kõik mõttetud ja kallid projektid ei ole oma olemuselt innovaatilised. Isegi, kui selle käigus kasutatakse mõnd uut vidinat või metoodikat.

„Üks tark mees ütles mulle kunagi, et sel sajandil ei seisne innovatsioon enam selles, et võtame miljon eurot ja teeme sellega teenuse, mida hakkab kasutama 1000 inimest. Innovatsioon on see, kui võtame 10 000 eurot ja teeme sellega teenuse, mida saab kasutada miljon inimest. Ehk ajastul, kus „kõik on justkui kellegi poolt varem tehtud“, tuleb olla nutikam ja teha paremini. Ja kasutada raha targalt, õigel ajal, eksperimenteerides ja oma kliendi vajadustest lähtudes,“ defineerib Ploomann innovatsiooni mõistet.

Sellisel viisil arutledes on Elisa jõudnud ka tehisintellektini. Juba kaks aastat tagasi oli selge, et senisel viisil edasi toimetades jääme klientide ootustest lootusetult maha. Klienditeeninduses ei ole konkurents enam ammu lokaalne – meid võrreldakse globaalsete juhtivate tehnoloogialahendustega, sest meie kliendid toimetavad igapäevaselt globaalsete teenuste keskel.

„Inimteenindusega, mis lisaks kõigele on veel ajas üha kallinev ressurss, enam klientide tegelikele ootustele vastata ei ole võimalik ning tehisintellektil põhinevad mudelid ning rakendused on ainsad, mis siin pikas perspektiivis jätkusuutlikud on,“ tõdeb Ploomann.

Sellegipoolest pole Elisa tema sõnul kunagi „teinud AI-d“. „Meil on oma äristrateegia, mille elluviimiseks kasutame muuhulgas ka masinõppe mudeleid ja nn RPA protsesse (robotic process automation). Taoline lähenemine, kus püsime kahe jalaga maa peal, on meid viinud ka jõudsalt edasi. Eesmärgiks pole kunagi olnud lihtsalt innovatsioon või mõni popp kultussõna, vaid kõikide tänapäevaste ja antud ajahetkel mõistlike tehnoloogiliste võimaluste kasutamine,“ räägib Ploomann.

Elisa teeb aktiivset koostööd idufirmadega. Elisa telekomiteenuste valdkonnajuht Mailiis Ploomann aitab žüriiliikmena Eesti suurimal äriideede konkursil Ajujaht välja valida kõige perspektiivikaimaid äriideid.  

Tehisintellekt on suurepärane võimalus efektiivistada oma äriprotsesse, kuid seda vaid juhul, kui see on hoolikalt läbi mõeldud. Mulle väga meeldib Eesti riigi poolt kasutatav Krati analoog. Kratt oli mütoloogiline olend, kes oli küll oma peremehe teenistuses ja kandis talle kõike soovitut otse koju, ent kui peremees temaga hakkama ei saanud, siis murdis kratt tema kaela. Kui ettevõtte selgrooks ja kaelaks pidada tema rahavoogu, siis täpselt sama võib juhtuda ka tehisintellekti kasutamisega. Moepärast niivõrd ressursikuluka projekti ettevõtmine võib väga kergelt kaelale koormavaks saada ning ettevõttele võrdlemisi õnnetult lõppeda.

Lähenedes aga mõistusega ning metoodiliselt ning küsides õigeid küsimusi, õiges järjekorras ning neile ka ausalt ja siiralt vastates on võimalik ehitada endale abimees, kes töötab palka juurde küsimata 24/7 ilma puhkuste ning haigusleheta.

Näeme Elisas, et masinõpe ja tehisintellekti puudutavad teemad on meie kõigi tulevik ning oleme valmis sellesse panustama rohkemgi, kui endal ettevõttena vaja on. Oleme aidanud teisi ettevõtteid, kes on sama teed alustamas ning tervitame kõik start-up’e, kes antud valdkonnas meie poole pöörduvad. Kui leiame vähegi ühisosa, oleme alati valmis katsetama ning ka ausat tagasisidet andma.

Just taoliselt, avatult ja katsetades, alustame oma järgmist veerandsadat tegevusaastat. Selleks, et 50. sünnipäeva tähistada juba kõigele sellele sama heldinult tagasi mõeldes, nagu täna kohvriga NMT telefone ja piipareid meenutades.

Elisas on targad tööviisid kujunenud elementaarseks töömeetodiks

Telekommunikatsiooni valdkonda iseloomustab ülikiire tehnoloogia areng, tihe konkurentsiolukord, mis tähendab, et ettevõtte töötajatel on võimalus töötada innovaatilises ja kiirelt arenevas keskkonnas. See kiire areng on kaasa tõmmanud kogu ettevõtte – elementaarseks on kujunenud targad tööviisid ja kaasaegse juhtimise parimad praktikad.

Kaija Teemägi, Elisa personalijuht

Kui tööandja suudab töötajale luua töökeskkonna, kus ta ei pea muretsema olme pärast ja saab end hästi tundes tööle keskenduda, on produktiivsus oluliselt suurem.

Elisa on targa töö lahendusi piloteerinud viimase nelja aasta jooksul ning osad neist ka püsivalt kasutusele võtnud. „Kaugtööd kasutatakse Elisas massiliselt ning tänases tööturu olukorras enam teisiti ei saagi. Inimeste ootused paindliku töökorralduse osas on väga suured ning meile kui tööandajale loob see tööturul ka väga tugeva konkurentsieelise,“ ütleb Elisa personalijuht Kaija Teemägi.

Elisa personalijuht Kaija Teemägi  Foto: Jake Farra

Kaugtöö kõrval on Elisa kasutusele võtnud kuuetunnise tööpäeva klienditeeninduses töötavatele inimestele ning suvel testiti neljapäevast töönädalat telemüügis. „Kuuetunnine tööpäev on jõudnud juba viite Elisa esindusesse ning tulemused kinnitavad selle jätkusuutlikkust. Kasvanud on klientide rahulolu ja edu on saavutatud müügitulemustes,“ rääkis Kaija Teemägi. Kuna tehnoloogia on jõudsasti arenenud, võimaldab see pea kõikjalt töötada. Kõik vajalikud suhtlusvahendid on olemas ka mujal kui kontoris viibides.

Elisa on targa töö lahendused toonud ka töövahenditesse, kasutusel on võrgukoosolekuvahendid, üles-alla reguleeritavad töölauad, mis võimaldavad tööd teha kas istudes või seistes, ning kõnekeskuses on olemas näiteks müra summutavad kardinad.

Kaija Teemägi lisab, et Elisa peab töökeskkonda väga oluliseks. „Kui tööandja suudab töötajale luua töökeskkonna, kus ta ei pea muretsema olme pärast ja saab end hästi tundes tööle keskenduda, on produktiivsus oluliselt suurem,“ kinnitab Elisa personalijuht.

Töövahendite kõrval pöörab Elisa tähelepanu ka juhtide arendamisele. Elisa personalijuht leiab, et hea juht ei motiveeri oma inimesi, vaid loob motiveeriva töökeskkonna, kus igaüks leiab ise oma motivatsiooni. „Iga juhi peamiseks tööülesandeks on panna oma meeskond tööle nii, et püstitatud eesmärgid saaksid täidetud. Eesmärgid võivad olla rahalised või protsessilised, näiteks pakkuda parimat klienditeenindust,“ toob Kaija Teemägi näite.

Juhtimise juures on kõige olulisem leida üles oma inimeste tugevad küljed ja motivatsioonitegurid ning korraldada töö nii, et kõik inimesed saaksid maksimaalselt panustada. Inimene on motiveeritud siis, kui ta saab teha tööd, mis on huvitav ning ta näeb ka oma töö positiivset tulemust.

Elisa peab oluliseks töökeskkonna loomist, kus töötaja ei pea muretsema olme pärast ja saab end hästi tundes tööle keskenduda ja suudab nii olla oluliselt produktiivsem.  
Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum