Artikkel
  • Jaga lugu:

    Connecto 20: panustame Eesti klientidele ja vaatame huviga Põhjamaade poole

    Foto: Connecto Eesti AS

    Elektri-, telekommunikatsiooni ja gaasivõrkude ehitaja Connecto Eesti AS on tegutsenud oma alal juba 20 aastat. Täna ühendab ettevõte üle 300 valdkonna asjatundjat, kelle töö tulemusena on Connecto aastakäive pea 40 miljonit eurot. Ettevõtte juhi Juho Järva sõnul on edu toonud pühendunud rahvusvahelise töökogemusega personal, lai teenuste portfell ja klientide vajadustest lähtuv regionaalne paiknemine.

    „Connecto on ühendanud paljude aastate jooksul meie töötajaid ja tellijaid ning tänu koostööle oleme jõudnud väärika tähiseni,“ nendib Juho Järva. Ettevõtte elektrivõrkude hooldus- ja ehitusosakond kasvas välja Eesti Energiast ning telekomi osa kunagisest Eesti Telefonist. Mõned aastad tagasi lisandus tegevusalade hulka gaasivaldkond, mille raames hooldatakse ja remonditakse Eleringile kuuluvat gaasi ülekandevõrku. Connecto pakub üle Eesti terviklahendusi – projekteerimist, ehitamist, remonti, hooldust ja 24/7 avariiteenust.
    Connecto registreeriti Äriregistris 8. jaanuaril 2001, kui Eesti Telefon (praegune Telia Eesti) juhtkond otsustas eraldada ettevõttest põhitegevusega mitteseotud tegevused. 15 miljoni kroonise aktsiakapitaliga ettevõtte omanikuks jäi Eesti Telefon ning Connectosse viidi üle võrkude hoolduse ja ehitusega seotud personal. Alustati 348 töötajaga, kellega hiljem liitusid analoogjaamasid, kodukeskjaamasid ja mobiiltelefonivõrke teenindav personal. Teenuseid osutati üle Eesti paiknevatest maakondlikest teeninduspunktidest ning täna võib julgelt öelda, et piirkondlikud tegevuskohad on olnud üheks Connecto konkurentsieeliseks läbi aegade.
    Seni ainult kontsernisiseselt tegelenud alustava ettevõtte esmane ülesanne oli laiendada kliendibaasi, efektiivistada tootmistegevusi, kujundada toimiv organisatsiooni struktuur. Ettevõtte start õnnestus, majandustulemused olid head. Kohe astuti ka vajalikud sammud kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendamiseks: 2002. aastal omandas ettevõtte ISO9001 kvaliteedijuhtimise sertifikaadi, 2004. aasta alguses juurutati keskkonnajuhtimissüsteem vastavalt ISO14001 standardile ning 2006 alguses töötervishoiu ja ohutuse juhtimise süsteemi vastavalt OHSAS 18001 standardi nõuetele.
    2003. aastal müüdi 49% ettevõttest Eltel Grupile ja aastal 2005 ostsid soomlased ära ka ülejäänud osa firmast. 2008. aastal liitus ettevõttega AS Siemens Electroservices, mis moodustati 2001. aastal Eesti Energia Põhja ja Saarte elektrivõrkude hooldus- ja remondiosakondade baasil, ning millega täienesid Elteli elektrivaldkonna oskused ja potentsiaal. Kui aga Eltel Group Baltikumi äridest 2017. aastal lahkus, omandas ettevõtte kodumaine kapital ja Connecto kaubamärk võeti uuesti kasutusele.

    Hea koostöö rajaneb usaldusel ja aususel

    „Aastakümnete pikkuse koostöö käigus võrguoperaatoritega oleme tundma õppinud nii võrkude tehnilisi tingimusi kui ka võrkudes töötamise nõudeid. Meie koostöösuhe tellijatega rajaneb usaldusel, mille hoidmisega tegeleme pidevalt,” räägib Järva. „Usume, et professionaalne, aus ja paindlik teenuse pakkumine on meie tugevus. Ettevõtte konkurentsivõimet oleme suurendanud pakutavate teenuste laia valikuga ja üle-eestilise katvusega, mis võimaldab meil teostada komplekslahendusi: madal, kesk- ja kõrgepinge ning lisaks televõrgud. Samuti suudame rikete ja keerukamate ehitusprojektide korral mobiliseerida lühikese aja jooksul vajalikud ehitusjõud ja seda sõltumata kellaajast ja nädalapäevast. Teeme tööd selle nimel, et kaasaegse ühiskonna eluliinid oleksid töökorras: internetiühendused toimiksid, meie kodudes oleks valgust ja soojust, et elu Eestimaal oleks parem ja turvalisem.”
    Foto: Connecto Eesti AS
    Connecto suuremateks klientideks on Eesti võrguoperaatorid Elering, Enefit Connect (varasem Elektrilevi), Imatra Elekter, Telia, Elisa, Tele2, Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus, kohalikud omavalitsused ja taristuehituste peatöövõtu organisatsioonid. Tellimuste mahtu on kasvatanud Eesti Raudtee ja uue tellijana on lisandunud Rail Baltic Estonia. Väljaspool Eestit tegutseb ettevõte Leedu turul UAB Connecto Lietuva nime all, omades ettevõttes 50% osalust ja pakkudes kõrgepinge- ning televõrkude ehitusteenuseid. Leedu ettevõttes töötab 50 inimest. Soome koostööpartneritele pakutakse kõrgepingevõrkude ehitusteenuseid ja paigaldatakse 5G võrguseadmeid, lisaks otsitakse võimalusi teenuste pakkumiseks ka Rootsis.
    Foto: Connecto Eesti AS

    Suurim varandus on töötajad, nende oskused ja teadmised

    Eesti Connectos töötab ligi 300 inimest, kellest enamiku staaž on üle 10 aasta. Kuigi tegemist on väga maskuliinse seltskonnaga, kus naisi vaid 10%, siis vanuse poolest on töötajaskond üsna mitmekesine. Connectos töötavad koos nii värskelt koolipingist tulnud 20-aastased kui ka äärmiselt pikaajalise kogemusega 70-aastased oma ala talendid. Selline kooslus loob Järva sõnul hea pinnase, et noored saavad õppida kogenud meistrite käe all. Omalt poolt toovad noored sisse uuenduslikku mõtteviisi ja teadmisi ning teisalt ei lähe unikaalsed oskused ettevõttest välja koos pensionile suunduvate inimestega, vaid neid antakse järjepidevalt järgmisele põlvkonnale edasi.
    „Meie juures on edukad need inimesed, kes tahavad anda oma panuse Eesti ühiskonda luues ja hoides korras infravõrke, mille toel elutähtsad teenused toimivad ning kannavad meiega samasuguseid väärtuseid. Usaldusväärsus, professionaalsus, areng on need väärtused, mis kanduvad üle ka töösuhtesse. Meile on tähtis, et inimesed oleksid valmis koos ettevõttega õppima ja arenema ning meie omalt poolt usaldame neid töötama oluliste suurte infrastruktuuriprojektide ja hangetega,” räägib Järva.
    Väga tähtis on, et iga töötaja jõuaks peale tööpäeva tervena tagasi koju pere juurde, seega pööratakse Connectos suurt tähelepanu tööohutusele ning nõutakse ohutusnõuete täitmist. Kõigile antakse kaasaegsed töövahendid, inimesi koolitatakse ning ka motivatsioonisüsteem toetab ohutusnõuete täitmist. Lisaks hoolitsetakse inimeste heaolu eest ning pakutakse erinevaid tervist edendavaid soodustusi. Ettevõtte kultuuri osa on ühisüritused nagu uusaastapidu ning perepäevad, kuid need traditsioonid on hetkel seoses pandeemiaga pausile pandud.

    Panustamine IT-sse kasvatab ärimahte ja säästab keskkonda

    Connecto juht nendib, et IT areng on kasvatanud nende ärimahte: suurenenud on nõudlus võrguteenuste järele ja ka klientide-tarbijate ootused teenuse kvaliteedi osas. „Tunnetame üha enam, et meie töö on oluline ühiskonna toimimise seisukohalt. Samas on IT kiire areng võimaldanud ka Connectol tõsta igapäevaste tööprotsesside efektiivsust, alustades planeerimisest ja lõpetades tööde tellijale üleandmisega. Oleme välja vahetanud endise juhtimistarkvara ja juurutanud uue. Jätkame arendusi lisades uusi mooduleid, eesmärgiga majanduslikult põhjendatult protsesse digitaliseerida. Investeeringutega kaasaegsesse tehnikasse suureneb nii tootlikkus kui ka vähenevad keskkonnale tekitatavad kahjud, näiteks tarbitava kütuse kogused vähenevad iga aastaga.”
    Connecto 2020. aasta käive oli 36 miljonit eurot, olles 10% vähem aasta tagusest ja ärikasumit teeniti 2,4 miljonit. „Jätkasime varem alustatuga: olemasoleva tehnikapargi uuendamise ja põhiväärtusi kandva meeskonna arendamisega. Pandeemia mõjud on avaldunud turuhindade languses, tarneprobleemides, kasvanud kulutustes isikukaitsevahenditele, igapäevases töökorralduses ja kahjuks ka osade töötajate haigestumises. Pausile on pandud koostööprojektid Rootsi partneritega,” loetleb Järva ja lisab, et siiski vaatab Connecto lootusrikkalt tulevikku, lootes pandeemia lõppedes hoogustada tegevust Soome ja Rootsi turgudel.
    Lisaks tavapärasele võrguehituse turul toimuvale on lähiaastatel vaateväljas mitmed taristu suurinvesteeringud, näiteks Balti riikide lahtiühendamine Venemaa energiasüsteemist ning liitumine Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga, Rail Balticu raudteeühenduse rajamisega kaasnev, Eesti Raudtee liiklusjuhtimissüteemide rekonstrueerimine ja elektriraudtee laiendamine, Eesti riigi tegevuskava kiire interneti viimiseks maapiirkondadesse ning sellega kaasnev Enefit Connect investeeringute plaan kiire interneti võrgu ehitamiseks ligi 200 000 majapidamisele.
    Jaga lugu:

Olulisemad lood

Tallinna Sadam kasvatas reisijate arvu 87%, ent kaubamaht vähenes
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Maksueksperdid: nii surevad Eestis teenusplatvormid ja tekib suurim „tööandja“
Parimal juhul ootab toitu või taksot tellides edaspidi hinnatõus, halvimal juhul kannatab ka teenus, sest pakkujaid jääb vähemaks, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen maksutiimi liikmed vandeadvokaat Verner Silm ja jurist Marian Moldau.
Parimal juhul ootab toitu või taksot tellides edaspidi hinnatõus, halvimal juhul kannatab ka teenus, sest pakkujaid jääb vähemaks, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen maksutiimi liikmed vandeadvokaat Verner Silm ja jurist Marian Moldau.
Tagasihoidliku kauplemispäeva lõpetasid Balti börsid positiivselt
Balti turud jätkasid täna tõusuga, Baltic Benchmark sulgus täna 0,49% plussis. Tallinna börs tõusis enim 0,81%, Riia börs kerkis 0,29% ning Vilniuse börs väikese tõusuga suurt muutust ei näidanud.
Balti turud jätkasid täna tõusuga, Baltic Benchmark sulgus täna 0,49% plussis. Tallinna börs tõusis enim 0,81%, Riia börs kerkis 0,29% ning Vilniuse börs väikese tõusuga suurt muutust ei näidanud.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Läänemets liialdas. Ukraina põgenikke aitasid piiril vabatahtlikud Vene vabatahtlik: saame ukrainlastele segamatult abi pakkuda
Siseminister Lauri Läänemets väitis, et Venemaa võimud viisid teadmata suunas ära Eesti kagupiiril järjekordadesse kogunenud Ukraina pagulased. Piiripunktides põgenikega tegelevate vabatahtlike sõnul on see vale või vähemalt arusaamatu liialdus.
Siseminister Lauri Läänemets väitis, et Venemaa võimud viisid teadmata suunas ära Eesti kagupiiril järjekordadesse kogunenud Ukraina pagulased. Piiripunktides põgenikega tegelevate vabatahtlike sõnul on see vale või vähemalt arusaamatu liialdus.
Päikesepaneelide paigaldamine katusele
Eestis on üha enam hakatud paigaldama päikesepaneele ja ehitama terveid päikseelektrijaamu. Rohepööre, pandeemialainete ajal alanud ja geopoliitilise olukorra tõttu üha kallinevad elektrihinnad on muutnud päikesepaneelid üha populaarsemaks.
Eestis on üha enam hakatud paigaldama päikesepaneele ja ehitama terveid päikseelektrijaamu. Rohepööre, pandeemialainete ajal alanud ja geopoliitilise olukorra tõttu üha kallinevad elektrihinnad on muutnud päikesepaneelid üha populaarsemaks.

Olulisemad lood

Euroopa Liit leppis kokku nafta hinna ülempiiris ja uutes sanktsioonides
Euroopa Liidu liikmesriigid leppisid kokku, et kehtestavad Vene naftale hinnalae, ikka püüdlusest vähendada Kremli tulusid. Hinnalagi on osa kaheksandast Moskva-vastaste sanktsioonide paketist.
Euroopa Liidu liikmesriigid leppisid kokku, et kehtestavad Vene naftale hinnalae, ikka püüdlusest vähendada Kremli tulusid. Hinnalagi on osa kaheksandast Moskva-vastaste sanktsioonide paketist.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.