Restoranitest: kius või kiusatus?
Gurmaanide jaoks oli Nõmme tükk aega tõeline kolgas – ei ühtegi tõsiseltvõetavat söögikohta. Nüüdseks on olukord paranenud, võib isegi valida. Uustulnukatest värskeim on Kius.
Loodetavasti ei ole Kiusul midagi tegemist pahatahtliku jonniga, nagu sõna „kius“ enamasti mõistetakse. Ehk ikka pigem kiusatusega, mida Nõmme kõige käidavama väljaku ääres asuv söögikoht nõmmekatele suvest saati pakkunud on?
Kiusu suurim väärtus on tema asukoht. Kõigi vähegi suurema toiduhuviga Nõmme kodanike jaoks on turukülastus nädalalõpurutiini osa ja tahes-tahtmata viib tee Kiusust mööda. Ja imelikult kombel pole Kiusul vaja ei silti ega avamisaegu – väike majake sai rahvast täis kohe, kui uksed lahti tehti.
Koduselt hubane
Väike tänavaäärne terrass ja natuke suurem õueterrass toimisid soojal ajal iseenesest juba reklaamina. Alumise korruse saal sobib niisama sisseastumiseks, kohviks või veiniks, restoranisaali pääseb vanaaegsest puutrepist teisele korrusele tõustes.
Söögisaal on helevalge ja koduselt hubane, just selline, nagu Nõmme südamesse sobib. Meiega samal ajal olid õhtut nautimas kaks suuremat seltskonda, tõenäoselt sünnipäevalised, ja pere kahe väikese lapsega. Kius on nõmmekatele kiusatuseks mitte ainult mõnusa asukoha ja hubase miljöö tõttu, vaid ka soodsate hindade poolest. Teise kümne algusesse jäävate hindadega restoranid on muutumas harulduseks, Kiusu pearoad jäävad aga 10 ja 13 euro vahele.
Osale arutelus