Loodetavasti ei ole Kiusul midagi tegemist pahatahtliku jonniga, nagu sõna „kius“ enamasti mõistetakse. Ehk ikka pigem kiusatusega, mida Nõmme kõige käidavama väljaku ääres asuv söögikoht nõmmekatele suvest saati pakkunud on?

Kiusu suurim väärtus on tema asukoht. Kõigi vähegi suurema toiduhuviga Nõmme kodanike jaoks on turukülastus nädalalõpurutiini osa ja tahes-tahtmata viib tee Kiusust mööda. Ja imelikult kombel pole Kiusul vaja ei silti ega avamisaegu – väike majake sai rahvast täis kohe, kui uksed lahti tehti.

Väike tänavaäärne terrass ja natuke suurem õueterrass toimisid soojal ajal iseenesest juba reklaamina. Alumise korruse saal sobib niisama sisseastumiseks, kohviks või veiniks, restoranisaali pääseb vanaaegsest puutrepist teisele korrusele tõustes.

Söögisaal on helevalge ja koduselt hubane, just selline, nagu Nõmme südamesse sobib. Meiega samal ajal olid õhtut nautimas kaks suuremat seltskonda, tõenäoselt sünnipäevalised, ja pere kahe väikese lapsega. Kius on nõmmekatele kiusatuseks mitte ainult mõnusa asukoha ja hubase miljöö tõttu, vaid ka soodsate hindade poolest. Teise kümne algusesse jäävate hindadega restoranid on muutumas harulduseks, Kiusu pearoad jäävad aga 10 ja 13 euro vahele.

Menüü läheb kindla peale välja, balansseerides turvaliselt tuttavate, kuid kas tooraine või valmistusviisi poolest ahvatlevate roogade vahel. Eelroad algavad tigude, lõhetartari ja veise-carpaccio’ga. Järgnevad rahva lemmikud soe kanasalat ja kitsejuustusalat – road, milleta vaid vähesed söögikohad hakkama saavad. Pearoogades jäävad teiste hulgas silma maisikana ja magus-hapu krevetipasta, magus üllatab lumepallisupiga. Turvaline brüleekreem ja jäätisevalik on muidugi ka olemas.

Kõik maitsed ei püsi turvatsoonis ja võivad pakkuda üllatusi, sealjuures mitte alati meeldivaid. Õrna talleliha kastet nimetas menüü ahjusibulakastmeks, aga märksa paremini oleks sobinud jõulukaste või vürtsikaste – jõulused-magusvürtsikad noodid mängisid õrna talle kaugelt üle. Ebalevaid tundeid tekitas ka soolasiia vähene soolasus: nii õrna maitsega kala oleks klappinud kokku pigem õrna saia kui võis praetud koorega kartulite ja tugevalt marineeritud sibularõngastega. Nii et taas domineerisid lisandid põhitooraine üle.

Kartul, millel soolasiia saatjana vägagi oluline roll, oli aga maitselt kehv. Kartulimaa pealinna ühe soliidsema turu kõrval olev restoran ei võiks seda endale lubada. On ju sealsamas mõnekümne meetri kaugusel esindatud suur osa Eestimaa kartuliparemikust. Ka kalale oleks pisut kiirem käive kasuks tulnud, vähene soolasus seab tooraine värskusele kõrgendatud nõuded.

Joogikaarti noorel restoranil veel ei ole, tuleb piirduda ettekandjalt saadud teabega. Veinide toiduga sobitamisel võis ta ju isegi pakkuda parimat, aga tegi seda nii ebakindlalt, et ei äratanud usaldust ning jäin vee ja limonaadi juurde.

Moon, Võrgu 3, Tallinn, oktoober 2017Parrot MiniBar, Vana-Posti 7, Tallinn, september 2017Rae Meierei, Dunkri 5, Tallinn, september 2017GOSPA restoran, Tori 2, Kuressaare, Saaremaa, august 2017Loona mõisa restoran, Loona küla, Kihelkonna vald, Saaremaa, august 2017