Riigikohtust tuli eile mitu olulist lahendit

24. mai 2018, 11:04
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180524/USEFUL/180529788/AR/0/AR-180529788.jpg

Riigikohus tegi eile mitu olulist lahendit, milles kordas üle või täpsustas oluliselt varasemalt antud juhiseid, kirjutab advokaadibüroo Jesse & Kalaus jurist Eli Lahesoo.

Kõigepealt selgitas riigikohus kahes lahendis, millistel juhtudel on kohtutel võimalik menetlus teise menetluse lõppemiseni peatada. 

Menetluse peatamine teise menetluse lõppemiseni

Seadus annab võimaluse menetluse teise menetluse lõppemiseni peatada, kui asjas tehtav otsus sõltub täielikult või osaliselt teises menetluses tehtavast lahendist. Kolleegium selgitas, et alus menetluse peatamiseks esineb vaid juhul, kui otsus sõltub teises asjas tehtava lahendi esemest ehk küsimusest, mis lahendatakse teises menetluses otsuse resolutsiooniga.

Seega ei piisa menetluse peatamiseks üksnes asjaolust, et mõlemas menetluses arutluse all olevad küsimused on sarnased ning nõude rahuldamise üle otsustamisel tuleb kohtulahendi põhjendustes anda hinnang ka teises menetluses lahendi põhjendavas osas kõne all olevatele küsimustele.

Kohtuasjaks, mille tõttu kohus võib teises kohtuasjas menetluse peatada, on eelkõige kohtuasi, milles taotletav lahend on tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 457 järgi resolutsioonist tulenevalt samadele menetlusosalistele kohustuslik. Üksnes kohtulahendi põhjendavas osas tuvastatavad faktilised asjaolud ei ole teistes samade poolte vahel aset leidvates vaidlustes kohustuslikud. Tsiviilasja lahendaval kohtul ei ole võimalik tugineda teises menetluses tuvastatud asjaoludele, kuna kohtul on kohustus vastavad asjaolud ise tuvastada.

Eeltoodud põhjustel ei anna menetluse peatamiseks alust ainuüksi see, et teises tsiviilasjas võidakse tuvastada asjaolusid, millel võib olla tähtsus ka teise menetletava asja lahendamisel.

Osaniku hääleõiguse piirang

Riigikohus täpsustas, millistel juhtudel laieneb osanikule hääletamispiirang. Riigikohus kordas üle viimase poolt juba varasemalt väljendatud seisukohad, mille järgi on osanikul õigus hääletada nii enda juhtorgani liikmeks valimise, tagasikutsumise ja ametiaja pikendamise kui ka endaga juhatuse liikme lepingu sõlmimise ja endale tasu määramise otsustamisel, sh ka lahkumishüvitise määramisel.

Riigikohus selgitas, et vastasel korral muutuks mõttetuks enamusosaniku võimalus määrata ennast juhatuse liikmeks, kuna tasu ta endale määrata ei saaks ja see tähendaks, et pahatahtlikul vähemusel ei oleks küll võimalik takistada enamusosaniku saamist juhatuse liikmeks, kuid tal oleks võimalus takistada enamusosanikul saada juhatuse liikme tasu. Lisaks selgitas kolleegium, et koosolekul, kus otsustatakse hääleõiguse piiranguga hõlmatud küsimusi mitme isiku suhtes, rakendub hääleõiguse piirang vaid isiku endaga seotud küsimustes ning teiste isikute osas hääletamisel ei ole kõnealuseks osanikuks mitteoleva osaniku hääleõigus piiratud.

Kolmanda isiku võimalus tugineda lepingu tühisusele

Samas lahendis selgitas riigikohus, millistel juhtudel on kolmandal ehk lepingupooleks mitteoleval isikul võimalik lepingu tühisusele tugineda.

Kolleegiumi selgituste järgi saab lepingu tühisusele tugineda vaid isik, kelle õigusi ja kohustusi kõnealune tehing mõjutab ning üldjuhul on selliseks isikuks vaid lepingupool. Lepingupooleks mitteoleval isikul on võimalik tehingu tühisusele tugineda vaid juhul, kui tal on tühisuse tuvastamise vastu õigustatud huvi ja tehingu kehtivusest sõltuvad tema õigused ja kohustused.

Kõnealuses riigikohtu lahendis oli hageja vaidlustanud osaühingu osanike otsuseid, leides muuhulgas, et vaidlustatud otsused on kehtetuks tunnistatavad, kuna need on vastu võetud osanikuks mitteoleva isiku häältega. Nimelt leidis hageja, et kostja osade mitterahalise sissemaksena võõrandamise tehing on tühine, kuna oli tehtud eesmärgiga vältida hääletamispiirangu kohaldumist. Riigikohus leidis, et hageja ei saanud kõnealuses asjas tehingu tühisusele tugineda, kuna hagejal puudus vastavas asjas tehingu tühisusele tuginemise õigus. Nimelt ei omanud vaidlusaluste otsuste kehtivuse üle otsustamisel kostja osaluse võõrandamistehingu kehtivus mõju hageja õigustele, kuna osanike otsused olid sellised, mille tegemisel ei olnud vaja hääletamispiirangut järgida.

Seega on kolmandal isikul võimalik tehingu tühisusele kohtumenetluses tugineda vaid juhul, kui vastaval tehingul on otsene mõju kolmanda isiku õigustele.

Osanike koosolekut kokku kutsumata otsuste vastu võtmise kord

Lisaks selgitas riigikohus koosolekut kokku kutsumata osanike otsuste vastu võtmise korda. Kolleegium selgitas, et kuna sätete, millega osaühingus on võimalik otsuseid vastu võtta ka koosolekut kokku kutsumata, eesmärgiks on koosolekuga võrreldes paindlikuma protseduuri kehtestamine, ei ole vastava korra osana seaduses ette nähtud tähtaega, mis tuleb osanikele otsuse tegemiseks ja selle edastamiseks anda. See tähendab, et ei ole põhjust kohaldada analoogia korras koosoleku kokkukutsumise osas kehtestatud tähtaega. Siiski tuleb kolleegiumi seisukoha kohaselt anda osanikele otsuse tegemiseks mõistlik aeg.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. May 2018, 11:04

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing