Kuidas arendada emotsionaalset intelligentsust?

03. juuni 2018, 15:28
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180603/USEFUL/180609947/AR/0/AR-180609947.jpg

Raamatu "EQ Applied" autor Justin Bariso kirjutab, et emotsionaalse intelligentsuse arendamiseks on vaja osata kuulata ja õigel ajal paus võtta.

Järgnevalt avaldame Justin Bariso arvamuse täismahus, mis ilmus portaalis Inc.com:

Tihtipeale käib võitlus meie sees – vahel tekivad negatiivsed emotsioonid ning sa pead samal ajal püüdma olla tasakaalus. Teinekord on tegemist välise rünnakuga, olgu selleks poliitikud, ettevõtted ja töökaaslased, kes püüavad sind kuidagi mõjutada. Näiteks tahavad nad sinu raha, häält või mõistust kontrollida.

Kõigi nende põhjuste tõttu on emotsionaalne intelligentsus (võime ära tunda, aru saada ja juhtida enda ja teiste emotsioone) tähtsam kui kunagi varem.

Võid ju öelda, et sa ei saa oma emotsioone kontrollida. See on teatud piirini tõsi. Sa tunned peaaegu kõiki emotsioone instinktiivselt ja sa ei saa igal hetkel kontrollida, mida sa tunned. Aga sa saad kontrollida seda, kuidas sa nendele emotsioonidele reageerid. Selleks tuleb keskenduda mõtete jälgimisele.

Allpool on välja toodud mõned meetodid, mis aitavad sul oma emotsionaalset intelligentsust arendada.

Paus

Paus on üks tähtsamaid tööriistu. See tähendab, et enne rääkimist või tegutsemist otsustad sa korraks aja maha võtta ning mõelda. See aitab sul vältida tegusid ja ütlusi, mida sa hiljem kahetsed.

Paus on ka mujal väga efektiivne. Kui elus tekivad uued võimalused, siis tihtipeale tekib tahtmine nendega mõtlemata kaasa minna. Kas oled märganud, et poodlema minnes kulutad heas tujus rohkem raha (või hoopis halvas tujus)? Kasuta pausi selleks, et saada aru, mida sa tunned. Mõtle läbi, mida sa tahad osta ja kas sa hiljem seda kahetsed või mitte.

Proovi seda. Kui sa tunned, et hakkad mingile situatsioonile emotsionaalselt reageerima, siis võta paus. Kui sa lähed endast välja, siis võta üks moment ja loe mõttes ühest kümneni. Kui võimalik, siis võiksid teha väikse jalutuskäigu. Pärast rahunemist tule tagasi ning mõtle välja, kuidas sa tahad edasi liikuda.

Hääletoon ja -tugevus

Kui sa kellegagi suhtled, siis tihtipeale on nii, et vestluspartneri hääletoon ja –tugevus on sinuga sarnased. Kui sa räägid rahulikult ja ratsionaalselt, siis nad vastavad samaga. Karju ja räuska ning nad hakkavad sama tegema.

Kus hääle tugevust ja tooni aga kontrollida? Tee seda emotsionaalselt laetud vestlustes. Räägi rahulikult ning tasakaalukalt.

Proovi seda. Kui diskussioon hakkab eskaleeruma, siis proovi oma tooni pehmendada või hääletugevust vähendada. Sa oled üllatunud, kuidas sinu vestluspartner sama teeb.

Vaiki

Kui suhtlus teise inimesega muutub emotsionaalseks ning lahkumine pole võimalik, siis vahel on kõige parem lihtsalt vait jääda.

See meetod on kasulik, sest sellises momendis pole enda vaatepunktist rääkimine efektiivne. Tavaliselt muudab see olukorra lihtsalt hullemaks. Vaikimine võimaldab teisel inimesel oma tundeid vahelesegamata väljendada.

Proovi seda. Hinga sügavalt sisse ja tuleta endale meelde, et sinu ja sinu vestluskaaslase tuju on ajutine. Tuleta endale meelde, et nende praegune jutt on emotsionaalselt laetud ja ajutine. Ära reageeri.

Kuula tähelepanelikult

Tähelepaneliku kuulamise eesmärk on õppida teise inimese perspektiivi paremini tundma. Teisisõnu – ära kuula selleks, et kuidagi vastata. Kuula selleks, et aru saada.

Proovi seda. Kui sa teist inimest kuulama hakkad, siis ära anna hinnanguid või nõu. Ära püüa aru saada probleemidest või lahendustest. Suuna oma tähelepanu hoopis informatsiooni kogumisele. Sinu eesmärk on aru saada sellest, kuidas teine inimene sind, ennast ja situatsiooni näeb. Tähelepanelik kuulamine võimaldab lahendada väiksemaid arusaamatusi.

Mõtle hiljem järele

Emotsionaalselt laetud vaidlused on seotud sügavamate probleemidega. Kui nendega mitte tegeleda, siis nad hakkavad ka edaspidi inimeste elu mõjutama. Selle tõttu ei peaks vaikima või pausi võtma selleks, et olukorrast ennast täielikult välja lõigata. Kui kõik on maha rahunenud, siis on aeg järele mõelda.

Proovi seda. Enne keerulise teema puudutamist mõtle läbi, kus ja millal sellest rääkida. Sinu eesmärk peaks olema pidada rahulikku ja ratsionaalset diskussiooni. Lisaks sellele on tähtis ka see, kuidas sa teema uuesti lauale tood. Enne vestlust vabandamine, tänutunde näitamine või ühistest arusaamadest rääkimine aitavad kaaslasel olla edasises vestluses avatum.

Kuidas mõjutab see sinu tulevikku?

Edasikerimine võib hea filmi ära rikkuda, aga emotsioonidega tegelemisel on see väga tähtis. Kui sa leiad ennast emotsionaalselt laetud olukorrast, siis astu samm tagasi ning mõtle oma teo tagajärgedele – nii lühi- kui pikaajaliselt.

Kujuta ette, et sinu töö juures on kolleeg, kes on näidanud sinu vastu üles romantilist huvi. Sina oled andnud aga signaali, et oled õnnelikus suhtes ning pole huvitatud. Ühel on sul aga partneriga suur tüli ja sa mõtled veidi teisiti. Taolised olukorrad on väga ahvatlevad.

Nüüd tuleb aga aega edasi kerida. Unusta ära, mida sa praegu tunned. Küsi endalt – kuidas mõjutab see otsus sind kuu aja pärast? Aasta pärast? Viie aasta pärast? Mõtle selle peale, kuidas sinu tegevus mõjutab sinu partnerit, sinu perekonda, sinu südametunnistust ja tööd.

Proovi seda. Kui emotsioon on tugevam kui kaine mõistus, siis keri aega edasi. See aitab sul leida meeleselgust ning teha häid otsuseid, mille üle oled uhke.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
03. June 2018, 15:28

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing