Kasulik
Mait Kraun
1. september 2018 kell 7:30

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Liigne magamine võib kahju teha

MagamineFoto: Shutterstock

Liigne magamine võib samuti tervisele kahjulik olla, selgub hiljuti tehtud uuringutest, vahendab MarketWatch.

USA president Donald Trump magab igal öösel 4-5 tundi. Kunagine Briti peaminister Margaret Thatcher väitis, et magab iga päev ainult 4 tundi. Sellega kinnistas ta oma „raudse leedi“ kuvandit. Mõned ajaloolased on selle küsimärgi alla seadnud.

Uutest teadusuuringutest aga selgub, et inimesed peaksid magama 6-8 tundi päevas. Ateena Onassise Südameoperatsioonide Keskuse kardioloogia arst Epameinondas Gountas ütles, et just selline uneaeg on südame jaoks kõige parem. Vähem ja ka kauem magamine on inimesele tegelikult kahjulik, leiti uuringus.

„Me veedame ühe kolmandiku oma elust magades, aga me teame väga vähe sellest, kuidas see bioloogiline vajadus meie veresoonkonna süsteemi mõjutab,“ ütles Fountas. Ta uuris uneaja pikkuse ja veresoonkonna haiguste vahelist seost. Selleks, et eelmistest uuringutest tulemused kätte saada, kasutas ta statistikaanalüüsi.

11 erinevat uuringut

See „metaanalüüs“ avaldati eelmise nädala pühapäeval ning sinna oli koondatud 11 erineva teadusuuringu tulemused. Kokku on nendes uuringutes osalenud üle miljoni täiskasvanu, kellel polnud viimase viie aasta jooksul veresoonkonna haigusi esinenud. Uuringus leiti, et liiga lühike ja liiga pikk uneaeg suurendavad pärgarteriga seotud haigustesse ja insulti suremise tõenäosust.

„Une ja tujude vaheline suhe on küllaltki keeruline, sest katkendlik ja ebaregulaarne magamine võib tekitada emotsionaalseid muutusi, kliinilist depressiooni või ärevust. Samas võivad need tingimused omakorda und segama hakata,“ kirjutab National Sleep Foundation (NSF).

Seega inimesed, kes kannatavad suurema tõenäosusega depressiooni või ärevuse käes, peavad tihtipeale toime tulema ka unega seotud häiretega. See võimendab omakorda eespool loetletud sümptomeid. „Kui sa leiad, et sa magad regulaarselt liiga vähe või liiga palju, siis on tähtis arstiga rääkida ning leida, milline on sinu vaimne ja füüsiline seisund,“ kirjutab NSF.

Vähese magamise mõju negatiivne

Götenburgi ülikooli teadlane Moa Bengtsson avaldas eelmisel nädalavahetusel sarnase uuringu, kus ta leidis, et alla 5 tunni magavatel meestel on veresoonkonna haiguste risk 20 aasta jooksul kaks korda suurem kui meestel, kes magavad 7-8 tundi.

„Inimestel, kes magavad keskmiselt vähem kui 6 tundi, on suremise risk 10 protsenti kõrgem kui neil, kes magavad 7-9 tundi,“ selgub RAND Health Quarterly eraldiseisvast uuringust. „Inimestel, kes magavad 6-7 tundi päevas, on suremise risk 4 protsenti kõrgem.“

Unepuudusega inimesed peavad suurema tõenäosusega võitlema hüpertoonia, diabeedi, depressiooni, ülekaalulisuse ja vähiga, kirjutab Centers for Disease Control and Prevention (CDC).

„Unepuudust saab seostada paljude krooniliste haiguste ja seisunditega – olgu selleks II tüübi diabeet, südamehaigused, ülekaalulisus või depressioon,“ kirjutab CDC. „Unepuuduse tõttu juhtuvad ka paljud liiklusõnnetused ja töö juures tehtud vead, mis tekitavad palju vigastusi ja teevad inimesi invaliidiks.“

Osad saavad vähem magada

Mõnest varasemalt tehtud uuringust on selgunud, et osadel inimestel on eelsoodumus vähem magada, olenemata sellest, millised on tagajärjed tervisele. 2014. aastal ajakirjas Sleep avaldatud artiklis kirjutati, et teatud geenivariantidega inimesed võivad magada päevas ka 5 tundi.

CDC uuringutest on selgunud, et ligi kolmandik USA täiskasvanutest magab päevas vähem kui 7 tundi. Lisaks sellele hindavad inimesed oma une pikkust keskmiselt 45 minutit üle. Inimesed ei jää voodisse minnes kohe magama ning tihtipeale mõeldakse möödunud päeva peale.

Unepuuduses inimesed tunnevad suurema tõenäosusega ka üksindust ning suhtlevad inimestega vähem, selgub California ülikooli koostatud uuringust.