Sellisele järeldusele jõudsid Pennsylvania ülikooli teadlased, kes leidsid, et õigesti korraldatud loterii aitas osalemise määra heaolu programmides tõsta ligi 50 protsendi võrra.

Juhtivuurija Mitesh Patel tõi välja, et need leiud võivad olla väga kasulikud, sest praegu on 70 protsenti USA täiskasvanutest ülekaalulised või rasvunud. Lausa 85 protsenti tööandjatest pakub töötajatele heaoluprogrammides osalemise eest mingit sorti finantsilisi hüvesid.

Pennsylvania ülikooli uuring kestis kokku kuus kuud ning seal osales 209 ülikooli töötajat. Uurijad proovisid teada saada, mis motiveeriks töötajaid tegema 7000 sammu päevas. Millised moodused on kõige efektiivsemad?

Millised olid tulemused? Nad leidsid, et kõige suurem mõju oli sellel, kui ettevõte pakkus 1 ja 50 dollari suuruseid loteriivõite. 1 dollari võitmise tõenäosus oli päevas 18 protsenti ja 50 dollari võitmise tõenäosus 1 protsent. Töötajad suutsid oma eesmärke täita 38 protsendil juhtudest.

See viimane protsent ei pruugi tunduda suur, aga alternatiivid olid tunduvalt kehvemad. Need, kes preemiaid ei pakkunud või korraldasid väga lihtsaid loteriisid, suutsid töötajad panna oma eesmärke täitma 26 protsendil ajast.

Suurte peavõitude pakkumine – näiteks 0,25protsendiline võimalus võita iga päev 500 dollarit – olid lõpuks vastupidise efektiga. Alguses olid töötajad nõus osalema. Mõni aeg hiljem polnud enamik loteriivõitu saanud ning nad loobusid. Lõpuks oli osalejate arv väiksem kui igasuguse preemiata programmis.

Miks töötas kombineeritud loterii kõige paremini? Patel ütles, et edukad loteriid – näiteks riikide korraldatavad suured loteriid – annavad sulle kaks võimalust võitmiseks.

„Kui sa ostad loteriipileti, siis on peavõit 500 miljonit dollarit. Aga see ei ole ainuke asi, mida sul on võimalik võita. Kui sa saad näiteks kaks või kolm numbrit õigesti, siis võid võita 20 või 100 dollarit. Selle meetodi eesmärk on sind mängus hoida. Sa tead, et millalgi võidad. Kombineeritud loterii aitab sellele efektile kaasa. Sa võidad midagi väikest, aga samas on võimalus võita ka suurem autasu. Need kaks mehhanismi tasakaalustavad üksteist.“

Patel on Pennsylvania Whartoni ärikooli professor ning ta juhib Pennsylvania Medicine Nudge üksust, mille eesmärk on leida viise, kuidas käitumuslike tehnikaid tervishoiusüsteemi heaks tööle panna.