Ettevõtte loome minutitega, pankrot kestab aastaid

Tänane pankrotimenetlus tähendab võlausaldaja jaoks bürokraatlikku ja aeganõudvat protsessi, mis parimal juhul lõppeb nõude osalise rahuldamisega.Samuti võib täheldada üldist juhatuse liikmete ja ettevõtte tegevusest tegelikult kasu saavate isikute vastutamatuse tunde süvenemist. Seda ka olukorras, kus ettevõtet ei juhita korraliku ettevõtja hoolsusega.

Kuigi ettevõtete asutamise lihtsuse pooltest on Eesti maailmas eesrindlik, siis tähelepanuta on jäänud kontroll äriühingute toimimisvõimekuse üle. Ebamääraseks on muutunud seos ettevõtlusvabaduse ja sellest tuleneva vastutuse vahel. Eesti Võlausaldajate Liidu andmete kohaselt on juhatus vahetunud vähemalt pool aastat enne pankrotti 61% juhtudel ning 25% juhtumitest hüljati ettevõte variisikutele. Sedasorti riskide tase on oluline mõjutegur ettevõtluskeskkonna atraktiivsusele ja seeläbi nii kodu- kui ka välismaiste investorite investeerimisotsustele.

Positiivne on see, et probleemi on tunnistanud ka seadusandja ning juba otsitakse vastuseid küsimustele, kuidas menetluste kestust oluliselt lühendada, nõuete rahuldamise osakaalu märkimisväärselt tõsta, vähendada võlgnike poolt neile antud kaebeõiguse kuritarvitamise võimalusi ning ajakohastada tehnilisi toiminguid.

Tugevat kandepinda on leidnud näiteks pankrotimenetluse ombudsmani instituudi loomise vajadus. Ombudsmani tegevus muudaks oluliselt lihtsamaks kohustusi rikkunud juhtorganite liikmete vastu hagide esitamise olukorras, kus seda ei ole vahendite puudumise tõttu võimalik teha  pankrotimenetluses. Ombudsman teostaks järelevalvet kõikides pankrotimenetlustes ning tahtlikult oma kohustusi rikkunud võlgnike puhul panustaks täiendavaid vahendeid võlgniku tegevuse uurimisse. Tegemist oleks selge signaaliga, et riik ei tolereeri pahatahtlikke pankrotte.

Teatavat positiivset mõju omaks ilmselt ka ühtne register, mis võimaldaks võlausaldajatel paremini jälgida käimasolevaid menetlusi. Maksejõuetusmenetlustega seotud info oleks kiiremini kättesaadav nii ettevõtte võlausaldajatele, klientidele, investoritele kui ka muudele huvitatud isikutele. Lisaks efektiivistavale mõjule omab läbipaistev menetlus ka preventiivset mõju.

Oluline on, et riik ei piirduks siinkohal vaid kerge värskendusremondiga ning aitaks sisuliselt ära lahendada suurimad valukohad. Efektiivne maksejõuetusmenetlus on uhkuseks kogu ettevõtlusmaastikule.

Eliza TüllDNB Panga juristJustiitsministeeriumi Maksejõuetusõiguse revisjoni töörühma liige