Eesti Energia puhaskasumit näris ühekordne finantskulu
Eesti Energia teenis esimeses kvartalis 566 miljoni eurose müügitulu juures 49 miljonit eurot puhaskasumit, samal ajal vähenes ka elektri tootmine 5 protsendi võrra.
Eesti Energia finantsjuht Marlen Tamm tõdes, et energiaturgude dünaamika on muutunud oluliselt keerukamaks – hinnataset kujundavad samaaegselt ilmastikutingimused, geopoliitilised riskid ning kõikuv CO₂ hind. “Selline turuolukord muudab investeerimisotsuste tegemise raskemaks.”
Uuest õlitehasest on Eesti Energia põlevkivitööstuses teadaolevalt tolku 10 aastaks. Ettevõte uurib, mille abil käivet teha siis, kui tasuta kvoodid ja põlevkivi kasutamise mõttekus otsa saavad.
Erinevalt Eestist ei taha Leedus päikesepaneelide buum kuidagi vaibuda. Leedukaid motiveerib soodne toetusskeem, mille maksavad kinni suured elektrimüüjad nagu Eesti Energia.
Eleringi otsus vähendada riskimaandamisinstrumentide pakkumist tähendab seda, et elektrimüüjad tõstavad nii kaua hindu, kuni pooled fikseeritud paketiga tarbijad lähevad üle börsipaketile.
Eestis talendipuudust tunnetava või välisriikidesse laieneda sooviva ettevõtja jaoks on välismaal tööjõu värbamise ning multikultuurse töökeskkonna loomine strateegiline otsus. Tark juht kaardistab riskid ja teeb teadlikud valikud, arutlevad Soraineni tööõiguse valdkonna juht Pirkko-Liis Harkmaa ja Veriffi juriidilise osakonna juht Ulla Helm saates „Soraineni sagedus“.