Kui ettevõtja ei suuda maksuvõlga aasta jooksul maksuametile ära maksta, siis on tema lips läbi. Sellise järelduse võib teha muudatusest, mille tahab rahandusministeerium teha maksukorralduse seaduses.
Muudatus ütleb, et maksuhaldur võib makseraskustes ettevõtja maksuvõla tasumise ajatada kuni 12 kuuks. Kehtivas seaduses ajalist piirangut ei ole. Ja Äripäeva meelest ei ole ka praegu sellise piirangu sätestamiseks karjuvat vajadust.
Maksuameti andmeil on keskmine maksuvõlgade ajatamisgraafik 11 kuud - selle järgi justkui võiks 12 kuu piirangu seada. Teisalt - kui nagunii enamik ajatamisgraafikuid ongi tehtud lühema aja peale, pole muudatusel erilist mõtet. Pealegi ei takista praegune seadus maksuametil makseraskustes ettevõtjatega teha graafikuid mis tahes ajaks - kolmeks kuuks, pooleks aastaks, aastaks või kauemaks. Maksumaksjate liidu esimees Lasse Lehis ütleb, et see muudatus on sulepeast imetud. Ja tal on õigus.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Rahandusministeerium ei ole eelnõu seletuskirjas põhjendanud, miks just 12 kuud on aeg, mille järel maksuhaldur võib täie kindlusega öelda, et see või teine maksumaksja on maksejõuetu.
Toimetusele põhjendas rahandusministeerium piirangut sellega, et maksuvõlgade ajatamise eesmärk on aidata ajutistes raskustes olevaid maksumaksjaid, üle aasta kestvaid makseraskusi aga ei saa nimetada ajutiseks. Samas on majanduskriis kestnud kaks aastat, ent me loodame siiski, et kriis on ajutine. Meie ettevõtjate sedavõrd massilised makseraskused on kriisi kaasnähtus ja kriisiajal on riigil mõistlik kohelda oma ettevõtjaid paindlikumalt.
Kui rahandusministeerium oleks teinud sellise muudatusettepaneku näiteks aastal 2007, siis poleks Äripäev sellele ilmselt tähelepanu pööranudki.
Kaubandus-tööstuskoda palus eelmisel nädalal rahandusministrile saadetud kirjas hinnata seniste enam kui aasta kestvate graafikute tegemise asjaolusid. Tõepoolest - miks on seda siiani tehtud, mille alusel on maksuhaldur otsustanud, et tegemist ei ole maksejõuetu ettevõtjaga. Ja nüüd äkki, nagu muuseas, heidetakse veerand makseraskustes ettevõtjaist - nii paljudel on ajatamisgraafik koostatud kauemaks kui aastaks - piltlikult üle parda.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Loomulikult tahab riik maksuraha kätte saada ja maksuamet peab selle eest hea seisma. Arusaadav, et maksuhaldur pole pank ja ametnikel on tülikas prognoosida makselaekumisi, kui ajatamisgraafikuid on tähtaja poolest seinast seina. Ent kui 12 kuu järel ettevõtte põhja lasta, pole ju lootustki võlga kätte saada.
Enne piirangu kehtestamist tasuks seadusekoostajail arvutada, kui palju kulub riigil toetuseks raha, et tekiks üks uus ettevõte. Ja maksuhaldur võiks jälgida, et ta ei pingutaks üle kontode arestimisega ning laseks võlglasel teha tööd selle nimel, et võlad saaksid kustutatud.
Autor: 1185-aripaev