• OMX Baltic−0,13%295,02
  • OMX Riga0,43%910,56
  • OMX Tallinn−0,15%2 033,02
  • OMX Vilnius0,13%1 202,86
  • S&P 500−0,37%6 339,39
  • DOW 30−0,74%44 130,98
  • Nasdaq −0,03%21 122,45
  • FTSE 100−0,05%9 132,81
  • Nikkei 2251,02%41 069,82
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,59
  • OMX Baltic−0,13%295,02
  • OMX Riga0,43%910,56
  • OMX Tallinn−0,15%2 033,02
  • OMX Vilnius0,13%1 202,86
  • S&P 500−0,37%6 339,39
  • DOW 30−0,74%44 130,98
  • Nasdaq −0,03%21 122,45
  • FTSE 100−0,05%9 132,81
  • Nikkei 2251,02%41 069,82
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,59
  • 04.09.10, 18:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Arvamus: Eesti riik tõmbab ettevõtlusele pidurit

Tööandjate keskliidu hiljutine avaldus kutsus esile oodatud poleemika. Kahju muidugi, et arvamusavaldused põhinevad peamiselt tööandjate ja töövõtjate vastandumisel ja kolmandat osapoolt, riiki, justkui ei eksisteerikski.
Tunnistagem, et tööandjate sotsiaalne vastutus ühiskonnas on ebaloomulikult kõrge.
Vahet tuleks teha nn klassikalisel ja butafoorsel ettevõtlusel. Klassikaline ettevõtlus eeldab investeeringuid põhivarasse ja tööjõusse. Butafoorne põhineb aga riigihangetel, erinevatel abidel ja sahkerdamisel nagu näiteks konsulteerimised, petuskeemid ja muu taoline.
Ettevõtja staatusest vabanenuna kinnitan, et tunnen ennast lõpuks ka inimesena. Sotsiaalse vastutuse koorem oli ikka väga ränk.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Vaadakem meie ettevõtete kasuminumbreid. Need on ju olematud. Arvestagem ka seda, et kasumit hinnatakse arvestuslikult. Tegemist ei ole kassapõhise tulemiga. Ma ei räägi nn butafoorsetest ettevõtetest, kus kassapõhine tulem võrdub ka finantsilise tulemiga.
Ettevõtjaks olemine eeldab investeeringute tegemise võimekust ehk säästude olemasolu ning väga suurt vastutust. Töötajate järel valvamine, nende koju vedamine, oskusteabe näppamine ja muu on koormav. Tööaja ratsionaalsest kasutamisest võiksin pidada pikki loenguid. Kaubanduskeskused on tööajal palgasaajatest pungil. Isegi suhtluslistidesse saadetakse sõnumeid peamiselt tööajal.
USA majanduse eeliseks on hoidumine töövõtja staatuse fetišeerimisest. Seal osatakse hinnata töökohtade ja lisaväärtuse loomist. Tööandjast „vaenlase“ kujundamine võib küll valimistel mõne hääle juurde tuua, kuid ühiskonna heaolule mõjub see laastavalt.
Ühiskonna heaolu sõltub paljuski ettevõtjatest. Seda tuleb hakata teadvustama ja nende panust enam hindama.
Vastandumisega kaugele ei jõua, kui just eesmärk ei piirdugi vaid valimistel kogutava häälesaagiga. 

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    1 k 16 p 8 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele