Mandel: avalikustame eraisikute maksustatava tulu

Mis oli eile Soome meediaväljaannete online-kanalite põhiteema? Õige – eelmisel aastal enim tulu teeninud inimesed. Helsingin Sanomat avaldas 250 nime, Kauppalehti veidi vähem, Ilttalehti kõik mullu üle 150 000 euro teeninute nimed.

Sest Soomes (nagu tegelikult ka Rootsis) on erinevalt Eestist eraisikute maksustatav tulu avalik. Mis taas paneb küsima, miks see ei võiks ka Eestis avalik olla.

Tegin kevadel 1999 – pärast seda, kui  vastse valitsuse ministrid oma maksustatava tulu avalikustasid – Äripäevas ettepaneku, et kõigi maksumaksjate deklareeritav sissetulek ehk makstud riigimaks võiks olla avalik ja igale soovijale kättesaadav.

Avalikustasin seal ka oma eelmise aasta maksustatud sissetuleku, pärast mida võtsid minuga ühendust ettevõtluskonsultandid, sooviga maksude optimeerimisel mulle kaasabi osutada.

Muus osas oli suhteline vaikus. Vähemalt tegude poolel. Enamgi veel. Kui eelmisel kümnendil leidus veel enim tulu teeninute esisajas inimesi, kes maksuameti vastava palve peale soostusid enda tulu avalikustama, siis nüüdseks pole neid enam üldse. Mõneti arusaadav – mis sa ikka üksi lolli mängid ja teistele oma teenistuse ette laod.

Eestis on avalikud ettevõtete, sh avalike börsiettevõtete aktsionärid. Avalik on osade inimeste, kõrgemate ametnike sissetulek. Meil on tegelikult üsna hea avaliku teabe seadus, kuigi asutuste soov infot varjata on viimastel aastatel kasvanud. Mida annaks juurde, kui inimeste deklareeritud tulu oleks samuti avalik?

Eesti astuks sellega jõudsa sammu avatuma, läbipaistvama ühiskonna poole. Jah, tean juba ette vastuväiteid – ajakirjanduses algab klaperjaht ja kuude viisi ilmutavad väljaanded pikki nimekirju riigi, maakonna, linna jne rikkamatest. Samuti alustavad vargad alustavad sissemurdmiste uut lainet.

Ma ei usu ajakirjanduse klaperjahti. Kõigile kättesaadava info avaldamine pole kuigi ihaldusväärne meediale. Pärast maksumaksjate esitopi ning sealt tehtavate suurimate tõusjate, langejate, esimeste naiste jm uudiste tegemist huvi vaibub.

Muide, mis oli eile Soome ajalehtede online kanalite põhiteema? Rootsi kroonprintsess tuleb Helsingisse ja Nokiat Saksamaal ähvardav müügikeeld. Kes kui palju tulu teenisid, selle kohta ei leia värskeid uudiseid ka skrollides. Ma arvan, et ka Eestis juhtuks sama.

Vargaid ei huvita makstud tulumaks või raha pangakontol, vaid vara nagu auto, kodutehnika ja muu selline, mis suuremal või vähemal määral on kõigile näha. Usun, et maksumaksja laps saab pärast tulude avalikustamist edasi oma koolis rahulikult käia, varguste laine ja pinged töökohtadel ei suurene. Või vähemalt pole see seostatav otseselt tulude avalikustamisega.

Öeldakse, et kui tahate rikast ühiskonda, tuleb õppida rikkaid sallima. Eestis on sellega probleeme, pahatihti on rikkad sellele ise kaasa aidanud oma ebaeetilise tegevusega. Kuid maksustatud tulu, sh makstud riigimaksude avalikustamine aitaks au sisse tõsta need, kes selles mõõtkavas enam oma kodumaa heaks panustavad. Kõigele vaatamata on ju maksude maksmine auasi. Lisaks annaks maksustatavate tulude avalikustamine ka puhtpraktilist kasu, see võimaldaks oma äripartneri tausta näiteks kontrollida.

Äripäeva missiooniks on aidata Eestis saada maailma avatuima ettevõtluskeskkonnaga riigiks, sest usume, et info vaba liikumine võimaldab kõigil paremini õigeid otsuseid langetada ning seeläbi ühiskonna jõukust kasvatada. Sama põhimõtte järgi oleks inimeste tasutud riigimaksude avalikustamine mitte haiglase uudishimu rahuldamine, vaid eristaks meid veelgi postsotsialistlikust mõtteviisist ja suletud ühiskonnakorrast ning aitaks pingeid ühiskonnas vähemaks võtta.

Lisaks suurendab ehk ka tervistavat, edasipürgimisele suunatud ettevõtlusvaimu – kui sa ikka näed, et ettevõtlik naaber teenib ametlikult rohkem, julgustab see ennastki midagi ette võtma.