• OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 5000,00%6 204,95
  • DOW 300,00%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,29%8 735,81
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,6
  • OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 5000,00%6 204,95
  • DOW 300,00%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,29%8 735,81
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,6
  • 29.11.10, 17:29
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Arvamus: Ansip luiskab, reaalpalk langeb veelgi

Kasvu mõõdetakse alati millegi suhtes. Liikumissuuna määrab ka taust, mitte üksnes jalgade või rataste liikumine. Vastupidises suunas liikuval eskalaatoril kõndides võib ümbritseva keskkonna suhtes ka vastupidises suunas liikuda.
Sama lugu on ka majanduskasvuga.
CIA faktiraamatu järgi langes Eesti majandus eelmisel aastal 13,7%. CIA analüüsis 215 maailma riiki ning nende seas saavutasime peaaegu 14%-lise majanduslangusega 210. koha.
Esialgsetel andmetel kasvas sisemajanduse koguprodukt 2010. aasta III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 4,7%. Inflatsiooni kajastav tarbijahinnaindeks kasvas oktoobris varasema kuuga võrreldes 0,6%, aastaga võrreldes 4,7%.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Inflatsioon ei jää majanduskasvu näitajast maha. Kas majandus siis ikka kasvab?
Inflatsiooni tingimustes majanduskasv ei võrdu reaalkasvuga. Varasemaga sarnase tooteühikulise müügikäibe juures teenitakse küll suuremat müügitulu, kuid tehakse ka enam kulutusi – ostuhinnad on ju tõusnud.
Oodatud muudatuste eelduseks tööturul on nn ühikuline majanduskasv ehk reaalkasv.
Hindade tõstmise viljad ei pruugigi nii magusad olla, kui nad esmapilgul paistavad. Majanduskasvu näitajas tuleks arvestada ka liikuva eskalaatori efektiga, hinnata kahekohalise majanduslanguse ja inflatsiooni kontekstis.
Palgakasvu eelduseks on reaalkasv.
Inflatsiooni võimendus täidab küll riigikassat, kuid takistab olulisemate eesmärkide nagu tööturu korrastamise ja elanike sissetulekute kasvu saavutamist.
Makromajanduses toimuvatele tendentsidele tuginedes paigutan peaministri palkade kasvu väite „viie jõukama riigi hulka jõudmise“ rubriiki. Tegemist on valimiseelse soovunelmaga, millel puudub objektiivsusel põhinev põhjendus. Mingis sektoris võivad ju palgad isegi tõusta, kuid tervikuna pole see võimalik.
Eesti fiskaal- ja rahanduspoliitilisi otsuseid arvestades peavad reaalpalgad ka edaspidi langema.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 15 p 17 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele