Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Innovatsioon energeetikas

    Innovatsioon ja teadmistepõhine majandus, need peaksid olema võtmesõnad Eesti ühiskonna viimisel uuele kvalitatiivsele tasemele. Kahjuks jäävadki need reaalsuses tühjadeks sõnakõlksudeks ning tõeliselt innovaatiliste lahenduste kasulikkust ei suudeta mõista, kirjutab tänases Äripäevas Maailma energeetikanõukogu Eesti rahvuskomitee peasekretär Mihkel Härm.

    Innovatsiooni samastatakse eelkõige infotehnoloogiaga, sest on ju just seal muutused kiired ja põhimõttelised. Energiasektorit nähakse aga vastupidiselt kui suurt, vanamoodsat ja inertsest süsteemi, kus muutused võtavad aastakümneid. See ongi nii. Siiski julgen ma väita, et viimase paarikümne aasta jooksul on energeetikas toimunud revolutsioonilised muutused ja ma ei räägi nö nutikast võrgust.
    Nii näiteks on rakendatud uusi lahendusi taastuvenergia paremaks kasutamiseks. Samavõrd tähtsad murrangud on toimunud ka konventsionaalses, fossiilkütustel põhinevas energeetikas. Olulisim neist on kildagaasi kasutusele võtmine.
    Kildagaas (shale gas) on maagaas, mille erinevus „tavalisest“ maagaasist seisneb tema oluliselt keerukamas puurimisprotsessis. Nimelt paikneb kildagaas kivimite poorides ja gaasi sealt vabastamiseks tuleb kasutada muuhulgas lõhkamist, 50-100 erinevat kemikaali ning miljoneid liitreid vett.
    Kildagaasi kasutamise plahvatuslik kasv on tüüpiline energiasektori innovatsiooni näide. Paarkümmend aastat tegeleti tehnoloogia arendamisega. Seejärel, peale testiperioodi ja pilootprojektide õnnestumist, leidus hulk ettevõtteid, kes nägid uues tehnoloogias võimalust ning asusid sellesse investeerima, tulemuseks oli kildagaasi turuosa tormiline kasv. Aastal 2000 moodustas kildagaas kõigest ühe protsendi USA gaasitarbimisest, tänaseks on see ca 30 protsenti ning aastaks 2020 võib väga vabalt ulatuda juba 50 protsendini. Seega pole vähimatki kahtlust, et tegemist on fundamentaalse muutusega energeetikas.
    Mõistes kildagaasi olulisust, otsustas Maailma Energeetikanõukogu (WEC) viia läbi kildagaasi ressursi uuringu, mida esitleti septembris toimunud Maailma Energeetika kongressil. Uuring käsitleb ressursi paiknemist ja seeläbi kasutamise võimalikkust, aga ka kasutamise mõjusid.
    WECi uuringust selgus, et kildagaas on tõeliselt globaalne ressurss, seda leidub nii Euroopas, Aasias, Ameerikas kui ka Aafrikas. Seega võivad paljud maagaasi impordist sõltuvad riigid edaspidi energiajulgeoleku tagamisel tugineda kodumaistele maavaradele. Lisaks võib seniste kogemuste põhjal väita, et kildagaasi laialdasem kasutamine toob kaasa traditsiooniliste energiaallikate hinna languse, nii langes USAs maagaasi hind aastatel 2008-2010 ca 2,5 korda. Säärane hinnalangus tähendab aga, et maagaas muutub võrdluses kivisöega konkurentsivõimeliseks ning seega on võimalik kildagaasi abil vähendada energiasektori CO2-heitmeid.
    Samas rõhutab WECi uuring ka kildagaasi puuduseid, eelkõige keskkonnaalaseid. Nagu mainitud, pumbatakse kildagaasi ammutamiseks maa alla suurtes kogustes vett. See vesi sisaldab 50-100 erinevat kemikaali, mis võivad olla ohtlikud nii inimesele kui ka keskkonnale. Tõsi, gaasitootjate hinnangul on kasutatavad tehnoloogiad täiesti ohutud ja puudub risk põhjavee reostumiseks. WECi uuringus järeldatakse aga, et kildagaasi tootmise keskkonnaaspekt vajab täiendavat uurimist ja võib selguda, et tegemist ei ole ikkagi keskkonnaseisukohast kõige parema lahendusega.
    Kuid pealkirja juurde - mis ikkagi on Eesti osas selles, meie energeetikas pole ju peaagu mitte mingisugustki innovatsiooni? Vastus on tegelikult vägagi lihtne, Eesti põlevkiviõli tootmise areng on üks ühele sarnane kildagaasi buumiga. Aastakümneid tegeleti tehnoloogia arendamisega, rajati pilootprojektid ning valmimas on esimene suur ja tõeliselt kaasaegne põlevkiviõli tootmise kompleks. Lisaks on tekkinud oskusteave, mille järele on maailmas suur nõudlus. Ehk siis põlevkiviõlitööstus on jõudmas sinna, kus kildagaas oli aastal 2000. Seega võib järgmise 5-10 aasta jooksul oodata plahvatuslikku kasvu põlevkivi kasutamises ning põlevkiviõlist võib saada vägagi tõsiseltvõetav alternatiiv naftale.
    Tänaste teadmiste järgi on põlevkiviõlil kõik eelised, mis kildagaasilgi: põlevkivi on maailmas laialdaselt levinud, mis tähendab, et paljud riigid võiksid põlevkiviõli abil vähendada oma sõltuvust imporditavadest vedelkütustest. Nii näiteks võiks Eesti aastal 2016 katta praktiliselt kogu vedelkütuste vajaduse Eesti Energia kavandatava põlevkiviõli rafineerimistehase toodanguga. Tehase kavandatud tootmisvõimsus on 30 000 barrelit päevas. Pole ka mingit kahtlust, et piisava turuosa saavutamise korral alandaks põlevkiviõli nafta ja naftasaaduste hinda.
    Eesti jaoks ei tohiks põlevkiviõlist rääkides väheoluline olla ka fakt, et säärase tööstuse ülesehitamine loob ca 1000 uut töökohta. Kusjuures need 1000 töökohta oleksid hästitasustatud insenerid mitte lihttöölised.
    Viimaks peatuksin lühidalt veel keskkonna temaatikal. Kildagaasi ja põlevkiviõli tootmise keskkonnamõjusid kõrvutades näeme, et põlevkivist õli tootmine on tunduvalt keskkonnasõbralikum, ainuüksi juba pea olematu veekasutuse poolest.
    Põlevkivi potentsiaali maailma energiaprobleemide lahendamisel näeb ka WEC, mistõttu algabki järgmisest aastast rahvusvaheline põlevkivi uuring. Käsitletakse nii põlevkivi ressurssi, kui ka selle kasutamise tehnoloogiaid, nende eeliseid ja puuduseid. Uuringu orienteeruv valmimistähtaeg on aasta 2012. Siis saame loodetavasti kinnitust enda veendumusele, et põlevkiviõli puhul on tegemist tõeliselt innovaatilise lahendusega, mis võib osutuda alternatiiviks naftale.
    Artikkel põhineb IX Põlevkivipäeva ettekandel
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Poliitmuda lendab mis kole, aga tegelikult pole katki midagi
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Marek Kiisa nipid iduinvesteeringute valimiseks
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Neinar Seli: mul on praegu täpselt samasugune tunne nagu 2008. aastal
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli soovitas praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks. “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli soovitas praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks. “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Investeerimisplatvormi juht: rikkusest pole kasu, kui meil planeeti enam pole
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.
Soomlastelt Mandatumi ostnud Invalda siseneb Eesti turule
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.