Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euro kümme kriitilist päeva?

    Mida lähemale 8.-9.detsembri tippkohtumine jõuab, seda rohkem võib hakata tunduma, et Euroopa Liidu ja ühisraha reformimisel saabki ära teha üksnes nii palju, kui kõige hädapärasemalt vaja on ja liikuda edasi nii vähe ning aeglaselt kui vähegi võimalik, kirjutab tänases Äripäevas Arengufondi majandusekspert Heido Vitsur.

    Just seniste ebapiisavate kokkulepetetõttu on alati olnud vaja selgelt eristada nende sammude mõju lühi- ja pikemaajalises perspektiivis.  Nii näiteks on enamus senistest sammudestpakkunud võlakriisile üksnes lühiajalist leevendust (seda nii ilmselgelt, et paljud kommentaatorid üle kogu ilma on pidanud õigeks meetmete ebapiisavust kohe pärast kokkulepitu teatavakstegemist välja ütelda), mille tõttu on üksikute riikide võlakriis kasvanud täiemõõtmeliseks ühisraha  kriisiks. On üsna ilmne, et nii jätkates Euroopa ühisraha päästa ei ole võimalik.
    Samas ei saa aga ka välistada, et selline käitumine on vähemalt osaliselt olnud taotluslik. Suhteliselt muretus olukorras ei ole ju vajaliku radikaalsusega reformide algatamine, rääkimata siis nende läbiviimisest kuigi kerge. Ei ole õige matta sadu miljardeid päästeaktsioonidesse, mis kuhugi välja ei saa viia. Kreeka ja teiste maade ning euro päästjate ees on seisnud äärmiselt mitmetahuline kui mitte täiesti lahendamatu ülesanne: muuta erineva tugevusega ja isepäisetest tükkidest nõrgalt kokku liidetud ja usaldust kaotav eurotsoon normaalselt funktsioneerivaks valuutaliiduks. Raskused pole siin kaugeltki selles, et ei teata, mida majanduslikus mõttes teha tuleks, vaid hoopis mujal. Raskused peituvad selles, et vajalik muutus tähendab eurotsooni igale liikmele millestki loobumist ja ka seda, et ühtedele hakkab uuenenud valuutaliit sobima paremini kui teistele ning et ühed peavad ühisraha päästmisel enda peale võtma suhteliselt suurema koorma kui teised.
    Aritmeetiliselt ei ole ju olukord Euroopas sugugi halvem kui USAs.Probleemid peituvad Euroopa ühisraha ja rahanduse organisatsioonis, selle toimimise põhimõtetes. Selles, et poliitikud organisatsiooni osa ja selle täiustamise/arendamise võimalusi/vajadust rahaliidu moodustamisel ebaõigelt hindasid. 
    Kui eurotsoon ei oleks praegu jõudmas eksistentsiaalsete küsimuste ette, oleks võinud eeldada, et ka selle nädala lõpus ei jõuta kaugemale püüdest  veel mõnda aega turgusid senises stiilis rahustada ja astuda rahaliidu reformimise suunasüksnes minimaalseid samme. Samas ei suuda ma kuidagi uskuda, et Euroopa juhid võiksid olla samavõrd pimedusega löödud nagu olid omaaegsed Nõukogude liidrid. Seepärast arvan, etkõigile raskustele vaatamata saavutatakse nädala lõpus eurotsooni uueks stardiks vajalik põhimõtteline läbimurre. Samas arvan ka seda,  et selle otsuse kaugemaleulatuv sisu jäetakseikkagi raskelt dešifreeritavate formuleeringute taha, kuid karmimalt formuleeritud sõnumit ei suudaks paljude riikide poliitikud ja rahvad ühe korraga alla neelata.
    Siinjuures eksivad minu arvates praegu need, kes on kartnud, et uuenev rahaliit toob kaasa või avab teenn. Euroopa Ühendriikide sünnile. Kartma peaks minu arust hoopis need, kelle suhtes peagi  automaatseid sanktsioone reeglitest mitte kinni pidamise pärast rakendama hakatakse sest pakutavad kontrollmehhanismid lubavad küll eurot kui raha tugevdada, kuid ei vähenda eurotsooni nõrgemate riikide arenguprobleeme, vaid pigem süvendavad neid veelgi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vastukaja: ärme anna Putini sõja pooldajatele lisaargumenti
Üleskutse vähendada vene keele osa Eesti avalikus ruumis suurendab vaid lõhet siinsete venelaste ja eestlaste vahel, kirjutab Äripäeva lugeja Igor Aleksejev vastuseks Äripäeva juhtkirjale.
Üleskutse vähendada vene keele osa Eesti avalikus ruumis suurendab vaid lõhet siinsete venelaste ja eestlaste vahel, kirjutab Äripäeva lugeja Igor Aleksejev vastuseks Äripäeva juhtkirjale.
USA aktsiaturud alustasid uut nädalat tõusuga
USA aktsiaturud lõpetasid kolmapäeva tõusuga, vaatamata sellele, et Hiinast ilmunud majandusandmed võimendasid globaalse majandusega seotud hirme. Hästi läks suure turuväärtusega kasvufirmadel, vahendab Reuters.
USA aktsiaturud lõpetasid kolmapäeva tõusuga, vaatamata sellele, et Hiinast ilmunud majandusandmed võimendasid globaalse majandusega seotud hirme. Hästi läks suure turuväärtusega kasvufirmadel, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Ametit vahetav luurejuht Mikk Marran: igaüks meist on RMK aktsionär
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Raadiohommikus: mida Eesti esivastuluurajalt RMK juhina oodatakse?
Esmaspäev tõi üllatava uudise, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu valis asutuse uueks juhiks välisluureameti juhi Mikk Marrani, kellega asuti läbirääkimistesse. Miks niisugune valik ning mida Marranilt oodatakse, seda uurime Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis RMK nõukogu esimehelt Randel Läntsilt.
Esmaspäev tõi üllatava uudise, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu valis asutuse uueks juhiks välisluureameti juhi Mikk Marrani, kellega asuti läbirääkimistesse. Miks niisugune valik ning mida Marranilt oodatakse, seda uurime Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis RMK nõukogu esimehelt Randel Läntsilt.
Raadiohommikus: kohvi, killustiku, tööjõu ja raamatute hinnast "Kuumal toolil" Jüri Ratas
Teedeehituses küpseb konflikt - riigihangetes fikseeritud hindadega on võimatu ehitada, sest sisendhinnad on oluliselt tõusnud. Samas pole riik kui tellija valmis hinnatõusu üle läbi rääkima. Mõned taristuehitajadon olukorra lahendamiseks valmis kohtusse minema. Küsime olukorra kohta kommentaari Nordeconi juhatuse esimehelt Gerd Müllerilt.
Teedeehituses küpseb konflikt - riigihangetes fikseeritud hindadega on võimatu ehitada, sest sisendhinnad on oluliselt tõusnud. Samas pole riik kui tellija valmis hinnatõusu üle läbi rääkima. Mõned taristuehitajadon olukorra lahendamiseks valmis kohtusse minema. Küsime olukorra kohta kommentaari Nordeconi juhatuse esimehelt Gerd Müllerilt.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.