• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    IRLi ministrid nopivad „ära mölise“ poliitika vilju

    Eilne Eesti Ekspress näitab, kuidas tandem Raudne-Stelmach võisid saada isiklikku kasu sellest, et Indrek Raudne oli Tallinna Sadama nõukogu liige. Selleks kasutati Nikolai Stelmachi elukaaslase firmat. Ekspressis ilmunud faktid räägivad Stelmachi nädal varem Äripäevale öeldule vastu, kui ta kinnitas, et taandaks end kohe riigifirma nõukogust, kui peaks ilmnema huvide konflikti kahtlus. Vastupidi. Huvide konflikt pole olnud Stelmachi ja ka Raudse jaoks probleem.

    Olen viimasel paaril aastal mitmel korral kritiseerinud IRLi ja Reformierakonna tegevust Eesti Raudtee, Tallinna Sadama, Eesti Posti, Eesti Energia nõukogude mehitamisel.  Nende riigifirmade nõukogudest karjub vastu huvide konflikt. Osa liikmete puhul on ilmne, et nad ei esinda riigifirmas riiki, vaid konkreetseid ärihuvisid. Vahet pole, kas nad peavad mingid kasulikud diilid välja sebima või riigifirma konkurentidele-äripartneritele infot hankima. Sellele kriitikale on asjaomased ministrid eelistanud vastata stiilis "ärge õiendage".
    Valitsusliikmed suhtuvad riigifirmadesse kui IRLi või Reformierakonna tütarettevõtetesse, mille tegevust peavad suunama parteile olulised inimesed. Kui kaks koalitsioonierakonda ei suuda oma "ärihuvides" leida konsensust, siis aeg-ajalt tekivad IRLi ja Reformierakonna vahel konfliktid, mis aga kiiresti lahendatakse.
    Viimaseks näiteks oli Tallinna Sadama juhtide ametiaja pikendamine. Mingit sisulist konkurssi ei toimunud ja petta said need, kes heas usus oma kandidatuuri esitasid.
    Vaadates riigifirmade ümber toimuvat on minul tekkinud kahtlus, et riigifirmadest on kaudselt saanud parteide varjatud rahastajad. See võib olla ka põhjuseks, miks kindlatele tunnustele vastavad inimesed nendesse nõukogudesse saavad ning miks neid seal hoitakse. Seetõttu võib Raudsel ja Stelmachil olla isegi õigus, kui nad ütlevad, et eilses Eesti Ekspressis kajastatud rahasummad pole tegelikult nendeni jõudnud.
    Positiivne tulem. Riigifirmade nõukogude liikmete ametikohad on muudetud koalitsioonierakondade poolt kaubaks, mida jagatakse parteide toetajatele või siis olulistele parteisõduritele. Elamislubade skandaalil on juba üks positiivne tulem. Masinliku lubade väljastamise asemel hakatakse tulevikus tegema senisest põhjalikumat taustatööd ning kontrollitakse üle juba väljastatud elamisload.
    Skandaali teiseks positiivseks tulemuseks võiks aga olla see, kui riigifirmade nõukogudesse liikmete määramine muutub senisest läbipaistvamaks ja ministrid on valmis ka avalikult oma eelistust põhjendama. Kui aga otsustatakse ajada "ärge õiendage" poliitikat, siis jamade ilmnemisel peab minister võtma poliitilise vastutuse ning ametist lahkuma. 
     
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Ain Kivisaar: eksklusiivse kinnisvara kese kolib lähiaastatel Tallinna Manhattanile
Tallinna kinnisvaraturul käib sügisele omaselt vilgas tegevus kõigis segmentides. Huvi püsib jätkuvalt kõrge ka eksklusiivsete elamispindade vastu ning võib prognoosida, et lähiaastate luksuskinnisvara keskmeks saavad lisaks jätkuvalt populaarsele mereäärele ka südalinna kõrghooned, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar.
Tallinna kinnisvaraturul käib sügisele omaselt vilgas tegevus kõigis segmentides. Huvi püsib jätkuvalt kõrge ka eksklusiivsete elamispindade vastu ning võib prognoosida, et lähiaastate luksuskinnisvara keskmeks saavad lisaks jätkuvalt populaarsele mereäärele ka südalinna kõrghooned, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar.
Ignitise tulemusi kergitas kõrge elektrihind
Üheksa kuuga on Leedu energiaettevõte Ignitis kasvatanud käivet 34%, selgub börsiteatest.
Üheksa kuuga on Leedu energiaettevõte Ignitis kasvatanud käivet 34%, selgub börsiteatest.
Eesti saab taastekavast esimesed miljonid peatselt kätte
Euroopa Nõukogu kiitis täna heaks Eesti taaste- ja vastupidavuskava, mis tähendab, et Eestile makstakse peatselt välja 13% ehk ligikaudu 125 miljonit eurot.
Euroopa Nõukogu kiitis täna heaks Eesti taaste- ja vastupidavuskava, mis tähendab, et Eestile makstakse peatselt välja 13% ehk ligikaudu 125 miljonit eurot.
Konkurentsiamet soovitab taastuvenergia toetused üle vaadata
Börsihinna püsiv tõus tähendab konkurentsiameti hinnangul seda, et senised toetused ei ole enam nende andmise eesmärgiga kooskõlas ning neid tuleks vähendada börsihinnaga sidumise teel.
Börsihinna püsiv tõus tähendab konkurentsiameti hinnangul seda, et senised toetused ei ole enam nende andmise eesmärgiga kooskõlas ning neid tuleks vähendada börsihinnaga sidumise teel.