• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Partsi kiri: ma pole soosinud IRLi liikmete äri

    Majandusminister Juhan Parts kinnitas täna erakonnakaaslastele saadetud kirjas, et pole teinud otsuseid, mis on soosinud mõne IRLi liikme erahuvisid.

    Järgneb Juhan Partsi kiri:
    Head erakonnakaaslased!Viimase pooleteise nädala jooksul on meediaväljaannetes avaldatud rida väiteid, mis heidavad varju meie erakonna liikmetele. Sellega seoses on rutatud tegema järeldusi kogu erakonna kohta. Kinnitan, et sellisteks järeldusteks puudub igasugune alus. IRL on erakond, mille eesmärkide hulka ei ole kuulunud ega kuulu ka edaspidi mingite varjatud eesmärkide saavutamine.
    On selge, et poliitilise tegevusega kaasneb kohustus oma tegevust selgitada ja kui asi on tõsine, siis ka tagasi astuda.
    Selle kolmapäeva pärastlõunal sai mulle teatavaks, et algselt anonüümselt esitatud süüdistustega on seotud kriminaalkorras karistatud ärimees ning paralleelselt ajakirjandusse erapooliku info paiskamisega nõuab sama seltskond riigi äriühingult Tallinna Sadam alusetult raha. Väljapressimisele allumine ei tule kõne allagi.
    Saan oma selgituse minu kohta esitatud kahtluste kohta kokku võtta lühidalt. Ma ei ole majandusministrina töötades teinud otsuseid, mis on soosinud mõne erakonnakaaslase erahuvisid.
    Siseministeerium saatis majandusministeeriumile kirja, millega sooviti kehtestada erinevat liiki elamislubadele piirarvud ja milles muuhulgas öeldi, kui palju on elamislube mõeldud ettevõtjatele, kelle pärast meie ministeerium muretseb. MKMi ametnikud tuvastasid, et vastavaid taotlusi on esitatud rohkem kui plaanitud lube ja soovitasid lubade arvu suurendada. Seejuures on oluline, et kuigi on väidetud nagu oleks ettevõtlusega seotud elamisload olnud võimalike kuritarvituste keskmes, kõnelevad numbrid muust.
    Kõigi elamislubade seaduslikkus tuleb üle kontrollida, kuid peamine probleem on 2011. aastal olnud ühe teise elamisloa taotlemise aluse kuritarvitamine (töötamine äriühingu juhatuse liikmena, ilma kohustuseta investeerida või palka maksta). Selle aasta septembri seisuga oli tehtud 1008 positiivset otsust tähtajalise elamisloa andmiseks. 877 neist oli välja antud töötamisega seoses ning neist omakorda koguni 580 juhtumit moodustas töötamine äriühingu juhtorgani liikmena. Ettevõtlusega seotud elamisloa andmise otsuseid oli 85.
    Varasematel aastatel ei ole elamislubade väljaandmisele erinevate aluste lõikes mingeid piire kehtestatud, sest selleks pole olnud tarvidust. Sel aastal tekkis see tarvidus töötamise aluse kuritarvitamise, mitte ettevõtlusega seotud elamislubade tõttu.
    Viimasel nädalal olen jaganud elamislubadega seotud õigusaktide ettevalmistamise kohta selgitusi ja andnud võimaluse tutvuda kõigi dokumentidega. Erakonna eestseisuse koosolekul pakkusin välja võimaluse  küsitleda ilma minu kohalviibimiseta majandusministeeriumi ametnikke ning seda võimalust on ka kasutatud. Sellele kirjale lisatuna leiate ka ametkondliku kokkuvõtte sellest, milles on majandusministeeriumi roll elamislubadega seoses viimastel aastatel seisnenud.
    Loomulikult olen valmis ka homme volikogus aru andma kõige kohta, mille eest ma vastutan.
    Austusega,Juhan Parts
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Eramajade energiatõhususe toetusest: vaid euro elaniku kohta ei peatanud verejooksu
Poliitikutelt on hädasti vaja pikka plaani Eesti väikeelamu omanike toetamisel majade energiatõhusaks muutmisel. See 1 euro iga Eesti elaniku kohta, mis kevadel Kredexi kaudu välja jagati, kadus ju loetud tundidega, kirjutab Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi ringmajanduse valdkonna juht Kadi Kenk.
Poliitikutelt on hädasti vaja pikka plaani Eesti väikeelamu omanike toetamisel majade energiatõhusaks muutmisel. See 1 euro iga Eesti elaniku kohta, mis kevadel Kredexi kaudu välja jagati, kadus ju loetud tundidega, kirjutab Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi ringmajanduse valdkonna juht Kadi Kenk.
Börs: Föderaalreserv turge ei kõigutanud Indeksid kallinesid 1%
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Eesti Pank: hinnatõusu ohjeldamiseks ei tohiks valitsus kulutusi kasvatada
Eesti Pank leiab, et ajutiselt kiiret hinnatõusu aitaks rahustada see, kui valitsus ei kasvataks lähiaastatel oluliselt kulutuste mahtu.
Eesti Pank leiab, et ajutiselt kiiret hinnatõusu aitaks rahustada see, kui valitsus ei kasvataks lähiaastatel oluliselt kulutuste mahtu.