Äri Hiinas pakub ettevõtjatele ohtralt võimalusi

Hiina on tänu oma suurusele kontrastiderohke maa. Kui külaelus valitseb veel paljuski naturaalmajandus, siis suurlinnadest on kujunenud maailmatasemel infrastruktuuriga keskused. Eriti suur kontrast valitseb riigi lääne ja ida vahel, viimase keskuseks on kujunenud Shanghai. Vaid viimase paarikümne aasta jooksul jõulise hüppe teinud Shanghai parimad päevad on Hiina võimude arvates veel ees - aastaks 2018 soovitakse sealne valuuta jüaan muuta vabalt konverteeritavaks ja plaan „Shanghai 2020“ näeb ette selle suurlinna kujunemise Aasia finants- ja ärikeskuseks. Tänaseid arenguid vaadates pole kahtlust, et see nii ka läheb.

Hiina lähtub enda majanduse kavandamisel viisaastakuplaanidest. Neist viimane, selle aasta märtsis vastu võetud kava näeb ette neli prioriteetset valdkonda, mis pakuvad võimalusi ka välisfirmadele. Kui seni olid majanduskasvu mootoriteks eksport ja investeeringud, siis nüüd pannakse rõhku sisetarbimise kasvatamisele. Märkimisväärselt pööratakse tähelepanu ka regionaalpoliitikale, mille raames suunab valitsus raha mahajäänud provintsides elujärje tõstmiseks. Uueks muudatuseks on energiasäästlikkusele pühendumine, luues eelisarendatavad tingimused rohe-energia tootmisele ja taaskasutusele, mis siiani oli Hiinas tundmatu. Valitsus kavatseb pidurada ka kinnisvaraarendust ja autotööstust, andes eelise meelelahutusele, turismile ja loomemajandusele.

Kui Hiinast väljaspool väidetakse dogmaatiliselt, et hiinlastega äritegemine on keeruline ja erinev senikogetust, siis üks aastaid Hiinas elanud USA ärikonsultant võttis need erinevused tabavalt kokku, mainides, et „95% on tegelikult sama, aga just see 5% erinevust on see, millest räägitakse“. Nende erinevuste mõistmiseks peab Hiinas kohal olema ja suhtlema. Ehkki networking`u osatähtsust Hiinas ärisidemete ülesehitamisel ei saa ülehinnata, nõuab tekkivate kontaktide seast sobivate väljasõelumine asjatundlikkust. Taaskord praktikute soovitusega jätkates – „Tõsiseltvõetavad on just need üritused, millele kutseid ei saadeta“.

Tänu ligikaudu 800 miljonile madalapalgalisele töölisele on Hiinast paarikümne aasta jooksul välja kujunenud odav ja kvaliteetne allhanketurg, mille päritolu tooteid leiame igast majapidamisest üle maailma. Mida ostujõulisemaks keskklass muutub, seda rohkem kasvab ka tarbimine. Seega, Hiinat ei vaadata enam pelgalt mitte kui allhankemaad, vaid ka kui turgu, kuhu oma tooteid ja teenuseid müüa. Seda, et Hiinas on välja kujunenud tõeline tarbimisühiskond, tõendab kujukalt fakt, et kui viimase majanduskriisi ajal Euroopa riikide eksport üldiselt vähenes, siis Hiinasse kasvas see märkimisväärselt. Mõistagi, Hiina turul valitseb kõrge konkurents ja tõsine bürokraatia. Meie põhjanaabrite näidetele tuginedes saab kinnitada, et võib minna mitu aastat, enne, kui müük hakkab tegevuskulusid katma. Samas üsna stabiilne majanduskeskkond aitab tegevust planeerida.

Hiinas, nagu mujalgi, kehtib eksportöörile aabitsatõde – enne turule sisenemist tuleb välja selgitada, kas pakutav toode on hinnalt ja kvaliteedilt konkurentsivõimeline. Arvestades Hiina geograafilist kaugust ja eelmainitud tööjõu odavust, ei ole väga tõenäoline, et igasugune toode suudaks kohalikul turul konkureerida. Järelikult tuleb leida konkreetne nišš, mida arendada. Põhjamaade jaoks on võtmesektoriteks kujunenud näiteks tehnoloogia, teadusmahukate teenuste pakkumine ja disain. Eesti ettevõtjate jaoks võiks võimalusi pakkuda turismiteenuse müük, toiduainete müük ja logistikateenused.

Konsulaadi igapäevatöö on näidanud, et Eesti on Hiinas veel kaunikesti tundmatu. Et Eestit Hiinale ja vastupidi lähemale tuua, peab suurendama omavahelist läbikäimist. Kahtlemata on hetkel Eesti turismifirmade jaoks õige aeg ostujõuliste Hiina turistide Eestisse ja meie kaudu Euroopasse viimine. Schengeni lepingu osalisriikide konsulaatides Shanghais on viisataotlejate arv kasvanud ligi kolmveerandi võrra. Rekordiliselt palju on viisasid väljastanud ka meie saatkond Pekingis ja peakonsulaat Shanghais. Paari nädala eest Shanghais Eestit kui turismi sihtkohta tutvustav seminar lubab arvata, et viisasoovijate arv kasvab veelgi. Asjatundjate sõnul kasvab hiinlaste osakaal turismiturul ainuüksi sel kümnendil umbes 14-17% aastas, sest Fukushima tuumaõnnetuse järel on huvi Euroopa reiside vastu hüppeliselt kasvanud. See võimaldab turismi- ja teenindussektoril Hiina ostuhuvilistest turistidest kasu lõigata. Seega, soovitan Eesti turismifirmadel luua kontakte Hiina partneritega suurendamaks turismivoogusid. Ühtlasi loob Eesti tutvustamine hiinlastele ka soodsa fooni kahepoolsete majandussuhete tihenemiseks.

Eksportööride võimalusi silmas pidades väidan, et perspektiivne oleks Hiinas ka meie toidukaupade turustamine, sest ostujõulised hiinlased võtavad üha rohkem üle Euroopa toitumusharjumusi. Olukorras, kus iga 72 tunni järel avatakse Hiinas uus KFC kiirtoidurestoran, on toiduainete kvaliteet üha tihedamini jutuks. Mitmed toiduained on lettidelt puudu ja uued tooted Euroopa heaolu matkivate hiinlaste toidulauale on kahtlemata oodatud. Eesti toidutootjatest võiks edu ennustada magusatootjatele, piimatoodete valmistajaile ja miks mitte ka alkoholitootjaile. Nende sektorite Eesti ettevõtted on ka piisavalt suured, et suuta kanda marketingikulusid, mis Hiina puhul ei saa väikesed olema. Toiduainete kõrval oleks ruumi ka puidutoodete valmistajaile. Hiinas on eriti hinnatud toor- ja lõppviimistluseta saematerjal. Teadaolevalt on üksikud Eesti ettevõtted hakanud ka edu saavutama.

Hiina vaatab hoolsalt ringi ka investeerimisvõimalusi otsides. Siin on võimalik edu saavutada logistikutel, kes meie ettevõtjatest Hiinaga ka kõige tihedamalt suhtlevad. Ehk teeb uued uksed lahti Hiina keskvalitsuse plaan paigutada suuri rahasid Hiina logistikasektori ülesehitamisse. Nii tasub logistikutel hiinlastega suhetes rauad tules hoida, et mitte momentumit minetada.