ÄP: Börsi järelvalve hambutus jätab investorid kaitseta

Artikkel

- Arvamused
- 7. veebruar 2012 kell 5:14
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
ÄP: Börsi järelvalve hambutus jätab investorid kaitseta
Reedene uudis Baltika IV kvartali suurkahjumist, sellele eelnenud ettevõtte juhi aktsiaost keeluperioodil ning pisut varasem lubadus teenida puhaskasumit olid järjekordsed ettevõtte juhtkonna sammud, mis õõnestasid tugevalt nii praeguste kui ka tulevast investorite usaldust kogu Tallinna börsi vastu.
Äripäeva kirjutab juhtkirjas, et finantsinspektsioon ja Tallinna börs on seni tegutsenud hambutult ning peaks jõulisemalt sekkuma avalikult noteeritud ettevõtte sellisesse tegevusse. Juhul, kui tegu on taunitava käitumisega, peaksid inspektsioon ja börs selle selgelt välja ütlema, vajadusel viima läbi uurimise ja juhtkonda karistama. Kui aga inspektsiooni ja börsi hinnangul on tegu seadusliku, läbipaistva ja eetilise teoga, peaks seda investoritele selgitama, sest praegu see nii ei näi.
Mängus on börsi maine. Küsimus ei ole ühes ettevõttes, mil nimeks Baltika. Tegu on usalduskriisiga kogu Tallinna börsi ja selle finantsjärelvalve vastu. Eelkõige pettunud väikeinvestorid avaldavad oma nördimust foorumites ja kommentaarides. Nemad on ka suurimateks kannatajateks, sest on sisuliselt ainukesed, kes veel varjusurmas Tallinna börsil tegutsevad. Institutsionaalsed investorid on paraku osaliselt just Baltika-laadsete ettevõtete kultuuri tõttu turult lahkunud. Nendeta ei ole aga börs elujõuline, samas kui nende tagasimeelitamine muutub üha keerulisemaks.
Baltika ja tema juhi Meelis Milderi tegevus jätab sügava usaldamatuse jälje aastateks. Kuid samamoodi või ehk enamgi kasvatab usaldamatust finantsinspektsiooni hambutus olukorda lahendada ja Baltika juhtkonda korrale kutsuda. Kindlasti on üheks vastuargumendiks, et finantsinspektsioon ei saa avaldada uurimistulemusi ega isegi uuritavat teemat enne, kui see on lõpule viidud. Kuid Äripäeva hinnangul on inspektsiooni kohus kaitsta aktsionäre juhtkonna tegevuse eest ning sellega pole hakkama saadud. Eelmise aasta kevadel sattus küll Milder enda sõnavõttudega finantsinspektsiooni huviorbiiti, kuid ei siis ega hiljem pole inspektsioon selgitusi ega hinnanguid andnud.
Äripäeva hinnangul pidanuks finantsinspektsioon eelmise aasta aprillis-mais nõudma Baltikal prospekti muutmist, kuna selle sisu ja juhtkonna sõnavõtud ei ühtinud. Samuti uurima ettevõte juhi Milderi sisult vastukäivatid sõnavõtte avalikkusele: näiteks väitis Milder toona, et aktsiaemissioon on garanteeritud, kuid hiljem selgus, et ei ole. Nii peteti korduvalt paljude investorite usaldust.
Vastuseta küsimused. Baltika juht süüdistab usalduse kadumises mitte niivõrd enda tegemisi või tegemata jätmisi, vaid näiteks Äripäeva. Samas ei ole ei investorid ega avalikkus saanud ammendavaid vastuseid, miks lubati Milderi keeluajal aktsiaid osta ja nii turuga manipuleerida? Väide, et Milder ei omanud siseinfot ega teadnud võimalikust suurkahjumist, ei ole veenev. Tekib küsimus, millega ettevõtte juht tegeleb, kui ta ei tea ettevõtte tegelikku olukorda?Alles eile soovis Äripäev järjekordselt Milderilt kommentaari küsides muuhulgas, mida ta vastab neile väikeaktsionäridele, kes tunnevad end petetuna ja arvavad, et selline juhtum vähendab usaldust mitte ainult Baltika, vaid kogu Tallinna börsi vastu? Milder ei näinud jätkuval endal süüd ega soovinud ka selgitada enda käitumist.Paraku on teadmatuses eelkõige investorid. Finantsinspektsioon ja Tallinna börs hoiavad aga varju, jättes investorid kaitseta.
Autor: 1185-aripaev
Hetkel kuum