• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 15.04.12, 17:12
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ott Lumi: huvirühma ja otsustaja suhe peab olema teada

Meil on palju räägitud sellest, et selle vajadus peitub lobistidele päitsete pähepanemise vajaduse ja avaliku võimu kandjate tegevuse raamistamises. Jah, see on õige ja teatud määral vajalik, aga küsida tuleb, mis kasu tõuseb sellest ühiskonnale.
Ühiskonna seisukohalt on kvaliteetse poliitika kujundamise eeldus huvirühmade sisendi võimalikult laiapõhjaline kaasamine otsustusprotsessi. Nagu märkis Siim Kallas, põhjendades Brüsseli lobiregulatsiooni väljatöötamise tausta, on loomulik, et poliitika on huvidepõhine. Poliitika kujundamisel on otsustajad vaid üheks oluliseks lüliks. Ametnikud analüüsivad oma pädevuse piires ja poliitikuid langetavad mandaadi ulatuses otsuseid. Sisend ehk know-how, mis võimaldab kvaliteetseid otsuseid teha, tuleb aga huvirühmadelt. Mida tugevam on huvirühmade või nende esindajate juurdepääs otsustamisele, seda kvaliteetsemad on poliitikatulemid.
On oluline, et huvirühma ja otsustaja vaheline suhe ja selle taust oleks avalikkusele teada. On oluline, et suhe oleks võimalikult avalik, ja huvi selle vastu peaks olema mõlemapoolne. Otsustaja huvi seisneb selles, et avalikkus ei saaks süüdistada teda otsuste hämarates tagamaades. Huvi esindaja motivatsioon seondub aga ennekõike oma maine puhtana hoidmises, mis on vastava tegevusalaga tegelemise  vaieldamatu eeldus.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Reeglite kehtestamise teine oluline motivaator huvide esindajate poolelt seisneb selles, et nende tegevus oleks avalikkusele mõistetav ja aktsepteeritav. Täiesti põhjendamatu on huvirühmade hukkamõistmine selle pinnalt, et nad oma huve aktiivselt esindavad. Olen märganud, et need kes on oma huvide ajamisel „äpud“ ja seisukohtade argumenteerimise jänni jäävad, süüdistavad selles tegevuses osavamaid peentes manipulatsioonides. Kui ise vette hüpates põhja vajud, pole see selle süü, kes on ujuma õppinud.
Justiitsminister on otsustanud, et esmalt võiks proovida valdkonda reguleerida eneseregulatsiooni teel. Mina pooldan veidi julgema sammu astumist, võttes eeskuju Siim Kallase Brüsselis käivitatud registreerimise süsteemist. Nagu Kallas ütles: oli hea teada saada, kes esindas Brüsselis Gazpromi, kuigi otseselt see teadmine midagi päevapealt juurde ei andnud.  Selle Kallase mõtte võiks üle kanda ka Eestisse. Kui mina lobistina klientide asju ajan, siis on avalikkusel tegelikult hea teada, kelle nimel ma tegutsen, kuigi tõenäoliselt lõviosas pole see teadmine ülemäära huvipakkuv. Mitmete meie sektoris tegutsejate seas valitseb pelgus klientide avalikustamisel,  just lähtudes negatiivse summa mängu kartusest. „Mis saab, kui mina avalikustan, aga teised mitte?“ Mina selle pärast ülemäära ei põeks, sest kuskilt tuleb eestkoste kultuuri kehtestamisel alustada.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Eesti väiksusest tulenevalt võib muidugi küüniliselt ja paljuski õigustatult öelda, et kehtesta, mis reegleid tahad, ikka lepitakse asjades nö vajalikes saunalaval kokku. Kindlasti lepitakse ja paljuski jäädaksegi leppima, aga avalikkust ei peaks see rahuldama. Lääneriigid reguleerivad lobitööd just seetõttu, et reguleeritud sektorites nagu energeetika, ravimitööstus või toiduainetööstus võib regulatsiooni mõju majandustegevusele olla kordades suurem kui ettevõtte juhi targal või lollil investeerimisotsusel. Eesti-suguses väikeriigis on see erikaal selle võrra suurem.
Autor: Vilja Kiisler, Ott Lumi

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 15 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele