22. mai 2012 kell 4:05

ÄP: 1000 ettevõtjale ärikeeld

Äripäev toetab maksupettuste tõkestamise valitsuskomisjoni otsust piirata süstemaatiliste maksuvõlglaste ja nende firmade osalemist ettevõtluses.

Äripäev toetab juhtkirjas rahandusminister Jürgen Ligi ettepanekut pahatahtlikele ettevõtjatele ärikeelu kehtestamiseks, kuna tegu on ettevõtluskeskkonna kaitsega. Kuid samas on oluline, et välja töötatav süsteem ei pärsiks ausate ettevõtjate loomisvabadust ja riskijulgust.

Tervem ettevõtluskeskkond. Ärikeelu kehtestamine süstemaatilistele ja pahatahtlikele võlglastele on sarnane metsa harvendamisega haigetest puudest, mis tagab kokkuvõttes tervema kasvukeskkonna. Pahatahtlikult käituvad ettevõtted sisuliselt parasiteerivad süstemaatiliselt teiste arvelt. Ausad ettevõtjad tasuvad läbi maksude soodsa majanduskeskkonna loome eest, olgu selleks seadused, järelevalve või taristu. Samas kui maksud maksmata jätvad ettevõtjad saavad lisaks „tasuta ettevõtluskeskkonnale” veel ebaausa konkurentsieelise madalama hinna ja kõrgema kasumi näol maksmata maksude arvelt.Kuid siin on veel üks tahk. Nimelt jäävad süstemaatilised maksuvõlglased ühtlasi sageli võlgu ka töötajatele ja äripartneritele. Kuigi selliste kahjurite olemasolu iseenesest ei saa vältida, ei tähenda see, et nendega ei tuleks võidelda.

Pähkel. Kuid üks asi on pahatahtlikkus ja hoopis teine asi on ettevõtlusriski ebaõnnestumine. Suhtutakse ju Eestis ebaõnnestumisse reeglina negatiivselt. Näiteks ettevõtja, kes läheb pankrotti, saab läbikukkunu sildi. Seega tuleks vältida ohtu, kus hirm sattuda läbi ebaõnnestumise ärikeelu nimekirja ei saaks saatuslikuks ettevõtlikkusele.

Siit kerkibki ettepaneku võtmeküsimus, kuidas seda teostada. Kus asub ja kuidas määrata piiri, kus ebaõnnestumine lõpeb ja algab pahatahtlikkus ning kuidas jõuda tankistide asemel tegelike skeemitajateni. Kehtib ju ka praeguses seaduse ärikeelu kehtestamise võimalus. Kuid kuna ärikeeld on ettevõtlusvabaduse riivena karm meede, mida rakendatakse vaid kohtu kaudu, on selliseid juhtumeid võrreldes hinnanguga, palju neid võiks olla, vähe. Äriregistrist nähtub, et Eestis on praegu 331 kehtivat ärikeeldu. Pahatahtlikke võlgnike aga kolm korda rohkem ehk ligi 1000.

Juurteni välja. Samuti on oluline, kui sügavalt selline süsteem juurib. Nii on ju olemas pankrotimeistrid, kes võtavad firma üle, kui selle majandustegevus hakkab kiiva kiskuma, misjärel firma tegevus raugeb. Isegi Eesti mõistes suurärimehed kasutavad aeg-ajalt nende teenuseid. Nii jääb tegelik võlatekitaja puhtaks. Ärikeeld peaks aga kehtima mitte ainult nn tankistidele, vaid ka tegelikele pahatahtlikele ja süstemaatilistele kõrvalehoidjatele. Oluline on ka teiste riikide ärikeeldude tunnustamine. Ilmekas näide selle kasulikkusest on 2009. aastast, mil Eesti äriregistrisse oli kantud ligi 90 soomlasest ettevõtjat, kellele kehtis Soomes keeld ettevõtjana tegutseda. Teisisõnu oli ärikeeluga isikute hulk varjatult tegelikult oluliselt suurem.

Rahandusminister Ligi avaldas lootust, et koostöös ettevõtjatega jõutakse peagi seadusemuudatusteni. Äripäev ärgitab ettevõtjaid olema ausate reeglite väljatöötamisel aktiivses rollis.

Autor: 1185-aripaev

Hetkel kuum