ÄP: 1000 ettevõtjale ärikeeld

Äripäev toetab juhtkirjas rahandusminister Jürgen Ligi ettepanekut pahatahtlikele ettevõtjatele ärikeelu kehtestamiseks, kuna tegu on ettevõtluskeskkonna kaitsega. Kuid samas on oluline, et välja töötatav süsteem ei pärsiks ausate ettevõtjate loomisvabadust ja riskijulgust.

Tervem ettevõtluskeskkond. Ärikeelu kehtestamine süstemaatilistele ja pahatahtlikele võlglastele on sarnane metsa harvendamisega haigetest puudest, mis tagab kokkuvõttes tervema kasvukeskkonna. Pahatahtlikult käituvad ettevõtted sisuliselt parasiteerivad süstemaatiliselt teiste arvelt. Ausad ettevõtjad tasuvad läbi maksude soodsa majanduskeskkonna loome eest, olgu selleks seadused, järelevalve või taristu. Samas kui maksud maksmata jätvad ettevõtjad saavad lisaks „tasuta ettevõtluskeskkonnale” veel ebaausa konkurentsieelise madalama hinna ja kõrgema kasumi näol maksmata maksude arvelt.Kuid siin on veel üks tahk. Nimelt jäävad süstemaatilised maksuvõlglased ühtlasi sageli võlgu ka töötajatele ja äripartneritele. Kuigi selliste kahjurite olemasolu iseenesest ei saa vältida, ei tähenda see, et nendega ei tuleks võidelda.

Pähkel. Kuid üks asi on pahatahtlikkus ja hoopis teine asi on ettevõtlusriski ebaõnnestumine. Suhtutakse ju Eestis ebaõnnestumisse reeglina negatiivselt. Näiteks ettevõtja, kes läheb pankrotti, saab läbikukkunu sildi. Seega tuleks vältida ohtu, kus hirm sattuda läbi ebaõnnestumise ärikeelu nimekirja ei saaks saatuslikuks ettevõtlikkusele.