Ettevõtjad: toetame pahatahtlike maksuvõlglaste ärikeeldu

Juba enam kui poolteist aastat tagasi, kui ettevõtjatelt laekus järjest enam signaale sarnastest skeemidest, tõstatas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda niinimetaud süsteemsete pankrotitekitajate ja pahatahtlike võlatekitajate probleemi, millest ka täna räägitakse. "Probleemiga tegelemine on kahtlemata vajalik ja oluline. Juba siis tõstatasime küsimuse, kas probleemi valguses peaks senise järelevalve ja sanktsioonide süsteemi üle vaatama," märkis Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts. Ta lisas, et täna räägitav number ehk 1000 süsteemset suuremahulist võlgnikku on isegi suurem, kui toona arvati, mis ei näita aga midagi muud kui seda, et probleem on olemas ja viimane aeg mõelda, kuidas sellega tegeleda. "Selle tegevuse eesmärk saab olla ühene - tagada aus konkurents ja ettevõtjasõbralik ning soodne majanduskeskkond," märkis ta.

Palts lisas, et on veel vara öelda, kuidas ja millised on konkreetsed seadusemuudatused, kuid on tõenäoline, et need keskenduvad korduvate ja suures mahus tekitatud maksupettuste tõkestamisele. "Kui isik on mitu korda seotud maksejõuetuse tahtliku põhjustamisega ning jätnud maksmata suures ulatuses makse nii riigile kui täitmata kohustused võlausaldajate ees, tuleb kaaluda, kas tänased sanktsioonid on piisavad ja kas tänased võimalused sellise tegevusega seotud isikuid välja selgitada ning vastutusele võtta on kohased," selgitas Palts. 

Kindlasti oleks vaja kaaluda, kas korduva tahtliku maksejõuetuse põhjustamise puhul ning mitmekordse ja suures ulatuses maksukelmuse või salakaubaveo korral oleks põhjust anda kohtule võimalus ka vastavad teod toime pannud isikute suhtes ettevõtluskeeldu rakendada. "Täna seadus seda võimalust ette ei näe. Loomulikult tuleb hoiduda ka ülekriminaliseerimisest, mida oleme mitmel juhul näinud ja mis on taunitav, kuid kuna probleem eksisteerib ja on üleval juba mõnda aega, tuleb ka lahendusi otsida," lausus Palts. Kui muul viisil ei saa, siis kõige raskemates olukordades peab kaaluma ka kriminaalõiguslikku sekkumist, lisas ta.  "Eelduslikult saavad mis tahes meetmed piirata tahtlike õigusrikkujate tegutsemisvabadust või tuua rikkuja avalikkuse ette. Loomulikult on mis tahes meetmete eelduseks alati ka riigi võimekus ja soov need isikud välja selgitada ning vastutusele võtta," märkis Palts.

Krediidiinfo AS asedirektori Alar Jägeri sõnul on väga raske vahet teha isikutel, kes võtavad julgelt riske ja seetõttu pankrotistuvad ning isikuid, kes jäävad teadlikult võlgu. "Kui riigil õnnestub vahet hoida, on tulemus kindlasti tervitatav. Kui kogemata hakatakse piirama riskijulgust, on tulemus taunitav. Erasektori probleem see kindlasti ei ole," lausus Jäger. Hea krediidijuhtimisega ettevõtetes on pikaajaliste võlgnike osakaal ka agressiivse laienemise faasis alla 1%, lisas ta.

Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja Standard AS juhi Enn Veskimägi sõnul võiks ärikeeldu rakendada küll. "Siin on ilmselt silmas peetud süstemaatilisi võlglasi ehk neid, kes on jäänud võlgu, lasevad juriidilise keha otsad vette ja loovad uue keha. Ning neil on konkurentsieelis," kommenteeris Veskimägi. Tema sõnul on selliseid ettevõtteid Eestis palju ning maksu- ja tolliamet ilmselt teab neist küll, kuid nende jaoks puudub vastav seadus.