• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mõtleme reaalselt, mitte suurelt

    Ühes riigiäriühingus öeldi mõned aastad tagasi, et mõelda tuleb suurelt! Kõik, kes seda ei tee või suurelt mõelda ei oska, on kaotajad. Suurtesse ideedesse järjepidevalt üleinvesteerimine on saanud mõnele riigiühingule tegevusmustriks, kirjutab Transiidikeskuse juhatuse esimees Erik Laidvee Äripäevas.

    Eraäri olelusvõitluses seevastu mõjutavad ettevõtte kasumlikkust siiski maised konkurentsihoovad – klientide ostujõud, uued turuletulijad, tarnijate läbirääkimisjõud, võimalikud asendustooted või -teenused, olemasoleva konkurentsi intensiivsus. Eesti transiidis on oluline äri võimaldaja või takistaja Tallinna Sadam – omal ajal tehtud targa otsuse tulemusena valitud landlord sadama-mudel lubab teoreetiliselt võtta riigil läbi endale kuuluva äriühingu taristu rajaja ja tasukoguja rolli, jättes suurema osa riskidest eraühingute õlule. Erinevalt aastatetagusest olukorrast on riik läbi Tallinna Sadama viimasel ajal võtnud endale aktiivse rolli – keeruliste aegade kiuste on ettevõetud mitmeid riskantseid investeerimisprojekte ja kliente valitakse näo järgi.
    Veel möödunud aastal raporteeris sadam pea igakuiselt kasvavatest kaubavoogudest ning kolmandast kohast Balti mere konkurentsadamate seas. Käesoleval aastal on firma varasem proaktiive kommunikatsioonistrateegia asendunud eetrivaikusega. Põhjuseks – esimese 7 kuu kaubavood on võrreldes möödunud aasta sama perioodiga langenud 18,7% ja langus jätkub. Seda on kaks korda enam planeeritust.
    Transiidimahud regioonis ei ole vähenenud – kaup on minetatud konkurentidele. Tallinna Sadamast on mööda vuhisenud Riia, Ventspilsi ja Klaipeda ning kohe teeb seda ka Ust-Luga sadam. Tuleb välja, et suurelt mõtlemisest ei piisa.
    Millised on Laidvee kuus soovitust Tallinna Sadamale, loe neljapäevasest Äripäevast.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Ühes asjas on meil parim valitsusjuht, juhtumisi ülitähtsas asjas
Peaminister Kaja Kallas on välispoliitikas näidanud sisu ja jõudu. Seesama aus julgus tuleb tal leida ka riigisisestes küsimustes, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peaminister Kaja Kallas on välispoliitikas näidanud sisu ja jõudu. Seesama aus julgus tuleb tal leida ka riigisisestes küsimustes, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Balti börsidel jätkus nädal langusega
Päeva esimesel poolel üle protsendi miinuses olnud Balti börsid taastusid sulgumise ajaks mõnevõrra, kuid jäid siiski punasesse.
Päeva esimesel poolel üle protsendi miinuses olnud Balti börsid taastusid sulgumise ajaks mõnevõrra, kuid jäid siiski punasesse.
Raadiohommikus ükssarvik, riskiraha ja kuidas leida töötajaid, kui neid ei ole
Äripäeva raadio hommikuprogrammis teeme reedel juttu riskantsetest ja kiiresti arenevatest valdkondadest ning nende võimalustest. Samuti ühest kallist veast, mille investorid enda teadmata sel aastal teha võivad.
Äripäeva raadio hommikuprogrammis teeme reedel juttu riskantsetest ja kiiresti arenevatest valdkondadest ning nende võimalustest. Samuti ühest kallist veast, mille investorid enda teadmata sel aastal teha võivad.
Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.