• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Seda valitsust ei ravi miski

    Tänasel valitsuse pressikonverentsil kurtis peaminister Andrus Ansip, et ta ei näe ühiskonnas valmidust diskuteerida. Talle tegi muret, et sellal kui tema räägib riiklikult olulistest teemadest, kohtab ta vastuseks ainult sildistamist.

    Samas jättis nii peaminister kui ka teised ministrid ajakirjanike esitatud konkreetsetele ja sisulistele Reformierakonna rahastamisskandaali puudutavatele küsimustele vastamata või olid vastused nii üldsõnalised, et neist polnud võimalik välja lugeda muud kui: Reformierakonna ja valitsuse jaoks on see teema lõpetatud, elu läheb edasi. Pole mõtet siin korrutada oma “uskumusi”. See polevat ajakirjanikule kohane viis.
    Totaalne kurtus. Olen peaministriga nõus: valitsuspoliitikutega diskuteerida pole tõepoolest võimalik. Selles mõttes on ajakirjanike ja poliitikute mõttevahetus täiesti surnud juba pikemat aega. Diskussioon eeldab nimelt, et kumbki pool kuulab, mis teisel on öelda. Pressikonverentsil tähendaks see, et küsimust kuuldakse, pannakse tähele, sellest saadakse aru. Ja kui vastatakse, siis räägitakse ikka sellestsamast asjast, mitte äkki mõnest teisest. Nii Ansip kui ka tema valitsuse ministrid aga räägivad juba pikemat aega mingist oma asjast, mis näib asuvat hoopis teises dimensioonis. Nende kahe paralleelmaailma vastuolu on kasvanud nii suureks, et kokkupuutepunkte ei paista olevat jäänud. Võidakse istuda ühes ruumis, ja ometi viibida eri paikades, millel ühisosa puudub.
    Ministrid viisid jutu eetikakoodeksile: polevat tõsi, mis ajalehed selle põhjalaskmisest kirjutavad. Jutt käis riigikogu eetikakoodeksist, mida on koostama asunud reformierakondlane Kaja Kallas. Olen siiamaani arvanud, et koodeksist võiks kasu sündida, mitmel elualal toimib see päris edukalt.  Ent valitsusele see ju ei laieneks, ministritesse ei puutuks.
    Ühismõõdutus. Pealegi ei ole mu meelest üldse kindel, et see “uskumustesse” kinni jäänud avalikkus ja  poliitikud sellest ühtemoodi aru saaksid. Eetika on midagi inimesele omast, inimlikku. Suur osa poliitikuist on aga inimlikud mõõtmed täiesti minetanud, ehkki inimese väliskuju säilitanud. Partokraatlik paralleeluniversum eksisteerib oma, mitteinimlike reeglite järgi.
    Kui Ansip räägib, et “rahva kannatus on katkenud”, siis mõtlen ma üht, aga Ansip hoopis midagi muud - ja ma ei saa aru, missugune on see rahvas, kellest tema räägib. Ansip räägib ajakirjanikust kui inimesest, kes püüdleb tõe poole. Ma võiksin samale lausele alla kirjutada, aga välja tuleb, et silmas peame täiesti erinevaid asju. Ühist mõõdet ei ole.
    Autor: Vilja Kiisler, Vilja Kiisler
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Vadim Orlov: Narva arengu võtmeküsimus on, kuidas tõsta keskmist palgataset
Narva vajab uusi ettevõtteid, mille ärimudel ei põhine odaval tööjõul, kirjutab Narva tööstuspargi juht ja linnavolikogu kandidaat valimisliidust "Katri Raigi nimekiri" Vadim Orlov vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Narva vajab uusi ettevõtteid, mille ärimudel ei põhine odaval tööjõul, kirjutab Narva tööstuspargi juht ja linnavolikogu kandidaat valimisliidust "Katri Raigi nimekiri" Vadim Orlov vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Nafta hind tõuseb kuuendat päeva ja lõppu ei paista
Brenti toornafta jätkas täna kiiret tõusu ja ületas 80 dollari taseme, sest nõudlus ületab jätkuvalt pakkumist ning varud vähenevad, vahendab Reuters.
Brenti toornafta jätkas täna kiiret tõusu ja ületas 80 dollari taseme, sest nõudlus ületab jätkuvalt pakkumist ning varud vähenevad, vahendab Reuters.
Soome tööampsufirma kasutab Eestit katsepolügoonina
Soome suurim tööjõudu vahendav platvorm Treamer alustas Euroopasse laienemist Eestist, mis on nende jaoks katseturg.
Soome suurim tööjõudu vahendav platvorm Treamer alustas Euroopasse laienemist Eestist, mis on nende jaoks katseturg.
Kulutused reisimisele läksid teises kvartalis lendu
Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.
Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.