Lasse Lehis • 4. aprill 2012
Jaga lugu:

Pakendite kogumine tähendab kulusid

Eestis tegutseval pakendiettevõtjal on kaks võimalust: koguda oma pakendijäätmed ise kokku või anda lasta see töö teha TKOl. Kas üks pakendiettevõtja saab korraga rakendada mõlemat süsteemi? Kuidas jaguneb sel juhul jaguneb risk ja vastutus ning millistele nõuetele peab isekogumine vastama?

Kehtiv seadus ei maini otseselt, kas oma kohustused TKO-le üle andnud pakendiettevõtja võib jätkata pakendite ja pakendijäätmete iseseisvat kogumist. Pakendiseaduses on sätestatud vaid isekogumise reeglid TKO-ga mitteliitunud pakendiettevõtja jaoks. Tegelikult siiski isekogumine rühmapakendite ulatuses toimib. Jutt käib näiteks kaubaalustest või hulgikauba pakendist, mis kaupluses või tootmisettevõttes lahti tehakse ja mille jäätmed jäävad ettevõttesse.

Teine ja tõsisem probleem on turule tekkinud „säästupakett“, mis seisneb selles, et ühe TKO kõrval tegutseb ka sama organisatsiooniga seotud jäätmekäitleja, kes pakub pakendiettevõtjale sellist isekogumise teenust, mille käigus ei koguta enam selle konkreetse ettevõtja enda toodete pakendeid, vaid müüakse sisuliselt tõend teatud koguse materjali kogumise kohta, tegelikult pärineb see materjal hoopis mujalt.

Maksumaksjate liidu seisukohast on see vastuolus pakendiseadusega. Isekogumine tähendab meie arvates seda, et pakendiettevõtja kogub kokku oma pakendi, mitte ei vaheta seda suvalise võõra materjali vastu. TKO võib tõesti koguda materjali anonüümselt, kuid sellega kaasneb TKOdele terve rida kohustusi ja kulusid, mida tavalisel jäätmekäitlejal ei ole – eelkõige kohustus paigutada üle Eesti tuhandeid kogumiskonteinereid ning neid regulaarselt tühjendada, samuti paigaldada kasutusjuhendeid, teavitada tarbijaid jne. Süsteemi ei saa niimoodi üles ehitada, et konkureeriv jäätmekäitleja saab omale „rosinad“ ehk meelitab TKOdelt osa kliente madalama hinnaga üle, aga TKOdele jäetakse „sai“ ehk kogu süsteemi ülapidamise kulud.

Kui selgub, et ka maksu- ja tolliamet tõlgendab pakendiseadust nagu maksumaksjate liit, siis võib see „säästupaketi“ õnge langenud klientidele väga kurvalt lõppeda. Nõuete kohaselt kogumata pakendite eest määratava pakendiaktsiisi summad on praegu kokku hoitavast teenustasust mitu korda suuremad, rääkimata intressidest ja trahvidest.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas