Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lobitöö meistriklass

    Keskkonnaministeeriumi ekslik dokumendi salastamine soosis kahe pakendite taaskasutusorganisatsiooni lobitööd. Ministeerium põhjendas juhtunud inimliku eksitusega ja kinnitas,       et ei aita ühel osapoolel teha lobitööd.

    Kasutades maksumaksjate liitu kattevarjuna üritasid kaks pakendite taaskasutusorganisatsiooni suruda vaikselt pakendiseadusesse endale soodsa muudatuse. Nende tegevust soosis keskkonnaministeeriumi otsus salastada seadusmuudatuse ettepanek.
    Plaan aga esialgu nurjus, sest konkurent sai toimunust teada ja jõudis sekkuda. Juhtum on näide, kuidas erinevad huvigrupid üritavad riigikogu komisjonides olevate poliitikute teadmatust ära kasutada endale soodsate seaduste läbisurumiseks. Seekord kasutati kattevarjuna maksumaksjate liitu. “Paistis, et maksumaksjate liit on saanud selle idee konkreetselt ühelt turuosaliselt, kes teda ka komisjonis esindas,” rääkis riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Tõnis Lukas. Tema sõnul oli seaduse täiendamise ettepanek arusaadava sisuga ning ettepaneku tegijaid ta ei halvusta, kuid selle esitamise viis ja vorm ei olnud talle kui komisjoni esimehele vastuvõetav.Läinud reedel sai Ragn-Sellsi juhatuse liige Agu Remmelg teada, et esmaspäeval on keskkonnakomisjonis arutlusel üks pakendiseaduse täiendamise ettepanek, mis ilmus sinna ootamatult pärast täissaali esimest lugemist.
    Turuosaline taheti mängust välja jättaKuigi ettepaneku esitajaks on maksumaksjate liit, olid komisjoni ees seda selgitamas MTÜde Eesti Pakendiringlus (EPR) ja Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) esindajad. Millegipärast polnud aga kutsutud kolmandat turuosalist, Ragn-Sellsiga seotud Tootjavastutusorganisatsioon OÜ (TVO) esindajat. Samuti polnud kutset saanud jäätmekäitlejate liit.Kiire sekkumise järel siiski kutsed saadi. “Ma laiendasin esmaspäeva hommikul veel kutsutute ringi, et teha tasakaalustatud arutelu võimaliku muudatusettepaneku üle. Komisjonis tekkis ka diskussioon. Oli eriarvamusi ning see kinnitas minu arvamust, et nii toorest ettepanekut ei saa kontekstiväliselt seadusesse lülitada,” kirjeldas Lukas komisjonis toimunut.Remmelga sõnul on ettepaneku sisu suunatud kahe turuosalise kasumi suurendamiseks Ragn-Sellsi tütarfirmaga seotud organisatsiooni ja pakendiettevõtjate arvel.
    Ministeerium varjas ettepanekutMillegipärast oli see maksumaksjate liidu kaudu tehtud ettepanek ka keskkonnaministeeriumi dokumendiregistris asutusesisese kasutamise piiranguga. Kuni seadusemuudatus ei ole vastu võetud, laieneb nendele dokumentidele juurdepääsupiirang, põhjendas alguses Äripäevale salastamist keskkonnaministeerium. Eilse tööpäeva lõpus võeti aga piirang maha ja dokument muudeti avalikuks.Ministeeriumi selgitusel ei olnud ettepaneku avalikkuse eest varjamine tahtlik, tegemist oli ametniku näpuveaga ning esialgne ministeeriumi poolt Äripäevale saadetud põhjendus oli ajakirjaniku küsimusele vastamisega kiirustamisest tekkinud eksitus.
    Põhjenduseks õigusselgusKomisjonis seadusemuudatuse ettepanekut tutvustanud Eesti Pakendiringluse müügijuhi Kaur Kuurme kinnitusel ei ürita nad konkurendile ära teha, vaid soovitakse saada õigusselgust. Nimelt on pakendiseadus pakendite isekogumise määratlemisel ebaselge ning seetõttu võib pakendiettevõtjal tekkida aktsiisirisk, mis on päris suur. “Ma olen sel teemal ETOga konsulteerinud. Meie saame ühtemoodi seadusest aru ja paistab, et Ragn-Sells ja TVO saavad teistmoodi,” märkis ta.“Käisin keskkonnakomisjonis ettepanekut selgitamas maksumaksjate liidu palvel ja volitusel. See ettepanek ei tulnud meie majast, vaid maksumaksjate liit pöördus selle küsimusega meie poole,” selgitas Kurme.Küsimus oli selles, kuidas kvalifitseerida neid pakendeid, mida ettevõtted ise kokku koguvad. Pakend on aktsiisiobjekt ja ettevõtjatel on mure, kas nad käituvad seaduse mõttes korrektselt või mitte, rääkis Kurme.“Meil on hea meel, et probleemi olemusest saadi komisjonis aru, sellega peab tegelema ja ma loodan väga, et muudatus ka lähiajal ära tehakse,” lisas ta.
    Tavalised trikidRiigikogu liige Tõnis Lukas lausus, et huvirühmad proovivad tihti selliseid muudatusi tagauksi kasutades seadustesse sisse viia. “Komisjon peab neid asju tasakaalustatult menetlema ja mitte laskma end hanitada,” märkis ta.Suurem pakendiseaduse muudatus on keskkonnaministeeriumil plaanis mais valitsusse kooskõlastusringile saata. “Luban, et kõigi eelnõude puhul toimub tasakaalustatud arutelu, kuhu kutsutakse seadusandja partnerid alati kohale,” teatas LukasKuurme sõnul on aga kahju, et ettepanek komisjonis läbi ei läinud, kuna segane olukord turul jätkub.
    TaustPakendite taaskasutusega tegeleb kolm organisatsiooniTaaskasutusorganisatsioonidel on õigus üle võtta pakendiettevõtete kohustust pakendijäätmete kogumiseks ja taaskasutamiseks.2005. aastast tegutsevad pakendite taaskasutusorganisatsioonidena MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon ja MTÜ Eesti Pakendiringlus.2009. aastal lisandus kolmanda tegijana turule OÜ Tootjavastutusorganisatsioon, millest 20 protsendi suurune osalus kuulub Ragn-Sellsi tütarfirmale R-S Paking OÜ.
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Netflix sai miljoneid kliente juurde, kuid aktsia langes ikka
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Usaldamatus valitsuse majanduspoliitika suhtes on järsult kasvanud
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.