Riiklik pension või isiklik kogumispension – kumb on parem? Kui riigi demograafia oleks stabiilne või muutus kogu aeg ühesuunaline, oleks sellele küsimusele lihtne vastata, kirjutab Joel Kukemelk, raamatu “Pensionimiljonär” autor.

- Joel Kukemelk: “Me ei tohiks Eestis leppida sellega, et terminit „pensionär“ enim iseloomustavaks sõnaks on „vaene“.”
- Foto: Andras Kralla
Kasvava rahvaarvuga riikides saab riiklikule maksumaksjate arvelt jooksvalt finantseeritavale pensionisüsteemile palju rohkem loota kui kahaneva rahvaarvuga riigis. Demograafia on aga dünaamiline, paratamatult ei suudeta kõike prognoosida, mistõttu annab parima tulemuse mõlema finantseerimisliigi kooskasutamine. Ka Eesti pensionisüsteemi 2022. aastal tehtud jätkusuutlikkuse analüüs leiab, et pensionisüsteem võiks koosneda näiteks pooles ulatuses isiklikust kogumispensionist ja pooles ulatuses jooksvalt finantseeritavast riiklikust pensionist – olenevalt demograafilisest olukorrast on üks parem kui teine ja vastupidi.
Pea kõigis Euroopa Liidu riikides on tänaseks selline pensionisüsteem välja kujunenud – riiklik pension on jooksvalt finantseeritav ning seda täiendavad kohustuslikud ja vabatahtlikud tööandja või personaalsed kogumispensioni skeemid. Eesti pensionisüsteemis on kogumisosa võrreldes arenenud riikidega aga veel selgelt liiga väike ja selle kasvatamisega on vaja tööd teha.
Panustama peavad aina enam nii inimesed kui ka tööandjad
Kuidas me pensioni ja palga suhtarvus 40 protsendi pealt lõpuks 50 protsendi, 60 protsendi ja siis 70 protsendini jõuaksime? Kuna riigil endal raha suuremate pensionite maksmiseks ei näi olevat ega ka tulevat, siis on vaja suuremasse pensionikogumisse kaasata nii inimesed ise kui ka nende tööandjad.
Skandinaavias ja Lääne-Euroopas on tööandjapension tavapärane. Kuid seal on tugevad ametiühingud, kes lisaks palganumbri ja töötingimuste muudatustele räägivad läbi ka tuleviku pensionimuudatusi – Eestis pole ametiühingud aga levinud ning kui läbirääkimislaua taha ka jõutakse, siis on teemaks vaid praegune töötasu, mitte pensioniea tulevane sissetulek.
Selleks, et Eestis tekiks ühel hetkel Lääne-Euroopaga veidigi võrdväärsem pensioniea sissetulek, on vaja motiveerida ka tööandjaid inimestele tööandjapoolseid pensionikonto sissemakseid ehk tööandjapensionit pakkuma.
Üks variant oleks vabastada tööandjad oma töötajatele tehtavate tööandjapensioni maksete pealt makstavast sotsiaalmaksust kas täielikult (nagu on tehtud spordikompensatsiooni hüvitisega) või osaliselt (näiteks 33 protsenti sotsiaalmaksu asemel 13 protsenti ehk sihtotstarbelise pensionimakse pealt tasutaks vaid tervisekindlustuse osa, mitte aga uuesti 20 protsendi suurust pensionikindlustuse osa).
Sidudes aga tööandjate pensionimakse töötajate enda pensionikonto sissemaksega (2 protsenti, 4 protsenti või 6 protsenti), oleks võimalik Eesti kogumispensionisüsteemi juba päriselt olulises koguses raha juurde tuua ja rohkem inimesi tulevasest pensionivaesusest päästa.
Tööandjapensioni juurutamine
Lahendused tööandjapensioni juurutamiseks on tegelikult olemas, kuid seni pole nähtud vajadust nende jõustamiseks ning on loodetud, et tööandjad võtavad ise ilma piitsa ja präänikuta ühel hetkel juhtrolli oma töötajate pensionisse panustamisel. Päris elu statistika aga näitab, et Eestis ei hakkaks see nii kunagi tööle.
22 aastat pärast II ja III penisonisamba loomist teevad Eesti tööandjad täiendavaid sissemakseid oma töötaja pensionifondi vaid 5000 inimese ehk vähem kui 1 protsendi Eesti töötajate eest. Ülejäänud 99 protsenti eestlastest ei saa tööandjalt pensioni kasvatamise panust.
Seetõttu lasub veelgi suurem vastutus just inimestel endal, et pensioniea saabudes ei satutaks virelemise piirile. Me ei tohiks Eestis leppida sellega, et terminit „pensionär“ enim iseloomustavaks sõnaks on „vaene“. Kuid ainult virisemisest selle muutmiseks ei piisa, igaüks saab juba täna ise vajalikke samme astuda, et oma tulevikku kindlustada.
Eesti tulevaste pensionäride olukorra teeb täbaramaks asjaolu, et suhtena keskmisesse palka on meie pensionid juba praegu Euroopa Liidu keskmisest väga kaugel ja oleme sellega Euroopa Liidu viimaste seas. Samal ajal on Balti riigid tervikuna kõige kiiremini vananev piirkond kogu Euroopas. Kuni Eestis puudub tööandja panus pensioni kogumisse, tuleb meil ise endale tulevikuks rohkem pensioniraha koguda.
III sambasse panustajate arvul on tõus, ent mitte piisavalt
Loomulikult võib seda teha ka täiesti omal käel ja omas tempos, kuid õnneks on ka riik loonud kogumispensioni tooted II ja III samba kujul, mis oma maksusoodustuste tõttu on keskmise Eesti inimese jaoks ühed atraktiivseimad pikaajalise raha kogumise viisid.
Lihtsustatult võib öelda, et kui praegu on Eesti populaarseim investeerimistoode pangahoius, siis populaarsuselt järgmine on 2002. aastal loodud pensioni II sammas ja seejärel pensioni III sammas. Ligi 500 000 inimest teeb sissemakseid oma II samba kontole ja umbes 120 000 inimest investeerib lisaks oma III sambasse.
Kuigi III sambasse panustavate inimeste arv on viimase viie aasta jooksul kahekordistunud, võiks see number olla tegelikult sarnane II sambasse panustajate arvuga ja peaks olema tänasest 3–4 korda suurem.
Miks? II sambas koguvad inimesed saavad aru, et suure tõenäosusega on see nende pensioniea sissetulekute kasvatamiseks tänu tulumaksutagastusele, automaatselt töötavale säästmise ja investeerimise lahendusele ning odavatele tasumääradele üks parim võimalik pikaajalise rahapaigutuse viis. Ja täpselt sama kehtib ka III samba kohta.
Suuremat pensioni vajavad tulevikus kõik – nii need, kes juba täna investeerimismaailmas tegutsevad, kui ka need, kes alles võtavad hoogu selle maailmaga tutvuse tegemiseks, ning kindlasti ka need, kes ei hakka seal kunagi iseseisvalt orienteeruma.
Eelnev on peatükk Joel Kukemelki värskest Äripäeva kirjastuse raamatust
“Pensionimiljonär”. Raamatu pensionitarkused on kombineeritud tema kahe aastakümne tegemistega finantssektoris laiemalt ja pensionimaailmas konkreetsemalt ning seotud tema 2024. aasta isiklike reisilugudega Tallinnas, Mallorcal, Valencias, Lissabonis ja Dubais. Raamat kutsub lugeja aga pensionireisile.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood

Aktsionär: võime olla Toomsalule sügavalt tänulikud