"Kõige suurem muutus nendele valimistel ongi valimisaktiivsus. 2014 vahevalimistega võrreldes tõusis aktiivsus 85 miljoni peale üle 110 miljoni. See on metsik," sõnas Kaju.
Tema hinnangul näitab toimuv, et valijad ei lähtu enam oma sissetulekutest, vaid kultuurilistest eelistutest. "Nii näemegi, kuidas elektoraat, kes Trumpile tõi suurima osa tulemustest ehk valge hariduseta mees, nende eelistus jäi püsima ka nüüd," ütles Kaju.
"Kardan, et Eesti valija hakkab ka tulevastel Riigikogu valimistel sellel skaalal (avatud, salliv või mitte – toim.) osaliselt hääletama, et selline kultuuriidentiteet mõjutab üha enamate valijate poliitilise eelistusi," märkis kommunikatsioonispetsialist.
"Varasemalt valis valija rohkem oma majanduslikest eelistusest või huvidest lähtuvalt, et kui oled jõukas, eelistad erakondi, kes minu sissetulekuid kaitsevad, kui aga töölisklassi inimene, siis erakonda, kes eelistab suuremaümberjagamist. Eesti kontekstis ei vali viimane siis sotse või keskerakonda, vaid rohkem erakondi, mis lubavad agressiivsemat kultuurilist poliitikat ehk näiteks EKREt," nägi Kaju võimalikke arenguid.
ÄP hommikuprogrammis rääkisid lisaks kaubanduspindadest Pro Kapitali juhatuse liige Allan Remmelkoor, Astri Grupi nõukogu liige Silver Hage ja Pet City tegevjuht Hendrik Tibar. Islandi õppetundidest Eesti jaoks vesteldi Äripäeva arvamostoimetaja, Islandi eksperdi Askur Alasega.
Stuudios olid Indrek Mäe ja Meelis Mandel.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood

Võlakirju saab märkida kuni 29. septembrini