See kriis on eelmisest erinev – tuli ootamatu ega vallandunud pangandusest, vaid meditsiinist, mis kandus ettevõtlusse ja võib jõuda ka pangandusse, selgitas tänases Äripäeva raadio hommikuprogrammis Coop Panga juhatuse liige Hans Pajoma. „Kel olid probleemid enne kriisi, nende makseraskused võimendusid veelgi.“

- Coop Panga juhatuse liige Hans Pajoma.
- Foto: Erik Prozes
Pajoma sõnul pangad kriisis heategevust ei tee, klientidega ollakse ärisuhetes ning koostöös riigiga otsitakse võimalusi hädas klientide kohustuste täitmiseks. „Riigiga räägitakse läbi, kuidas suurendada ja laiendada garantiide mahtusid ning reegleid leevendada ja menetlust lühendada, näiteks koostöös Kredexiga,“ selgitas ta. „Kui ettevõttel tekib probleem ja ta pöördub panga poole, siis pank otsustab, millise maksepuhkuse talle pakub ning lootus on lihtsustatud korras saada käendust või garantiid.“
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.