See kriis on eelmisest erinev – tuli ootamatu ega vallandunud pangandusest, vaid meditsiinist, mis kandus ettevõtlusse ja võib jõuda ka pangandusse, selgitas tänases Äripäeva raadio hommikuprogrammis Coop Panga juhatuse liige Hans Pajoma. „Kel olid probleemid enne kriisi, nende makseraskused võimendusid veelgi.“

- Coop Panga juhatuse liige Hans Pajoma.
- Foto: Erik Prozes
Pajoma sõnul pangad kriisis heategevust ei tee, klientidega ollakse ärisuhetes ning koostöös riigiga otsitakse võimalusi hädas klientide kohustuste täitmiseks. „Riigiga räägitakse läbi, kuidas suurendada ja laiendada garantiide mahtusid ning reegleid leevendada ja menetlust lühendada, näiteks koostöös Kredexiga,“ selgitas ta. „Kui ettevõttel tekib probleem ja ta pöördub panga poole, siis pank otsustab, millise maksepuhkuse talle pakub ning lootus on lihtsustatud korras saada käendust või garantiid.“
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.