Priit Pokk • 17. veebruar kell 9:30

Laenumiinid: tagatis, mis pole tagatis ja konkurendist võlausaldaja

Alexela Grupi juht Andreas Laane.  Foto: Liis Treimann

Eesti on endiselt üsnagi panganduskeskne, kuid selle kõrval leidub teisigi ettevõtte finantseerimise võimalusi. Küll aga võib juba nüüdseks öelda, et pensionireformi tõttu on pensionifondide huvi Eesti ettevõtlust rahastada muutunud oluliselt leigemaks, nentisid külalised saates "Triniti eetris".

Kui suures plaanis pole suurt vahet, kas valida rahastamisallikaks pangalaen või emiteerida võlakirju, siis omad plussid-miinused on mõlemal. Näiteks kui ettevõte ise näeb mingi projekti väärtust suuremana kui pank, siis võib olla mõistlikum minna võlakirja teed, tõi välja Alexela Grupi juht Andreas Laane. Just seda tegid nad ise näiteks 2018. aastal, ostes tanklaketi Euro Oil ja nähes, et 1 + 1 võiks nende jaoks olla suurem kui 2. Raha saadi tol hetkel pensionifondidelt, kokku 25 miljonit eurot.

Võlakirjade tegemise pluss on see, et neid on hiljem kergem võõrandada kui tavalist laenu, teistpidi võib olla oht see, et võlausaldajaks võib saada konkurent. Triniti vandeadvokaat ja partner Ergo Blumfeldt lisas, et võlakirju on hakatud instrumendina aastate jooksul rohkem kasutama, oma rolli on mänginud investorite suurenenud huvi ning seni on suuri projekte nende abil ka ellu viidud, lootes, et see ka nii jätkub.

Saates "Triniti eetris" rääkisime sellest, milline on Eesti finantseerimismaastik, mida finantseerija rahastamise puhul jälgib, kuidas saab ettevõtja ennast krediidiandjale atraktiivsemaks muuta ning mis riskid kaasnevad võlakirjade emiteerimisega, seda nii investori kui ettevõtte vaates. Saadet juhtis Priit Pokk.

Kuula saadet siit:

Saade valmib koostöös advokaadibürooga Triniti.

Hetkel kuum