Äripäev eetris: paljastatud saladiil heidab Tallinkile halba varju

Eesti riigi edu valemiks on läbipaistev ja kõiki võrdselt kohtlev asjaajamine, kokkulepped, nagu ilmsiks tulnud minevikudiilid Tallinki ja Tallinna Sadama vahel tüürivad meid vastupidises suunas, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Viimasel ajal ilmub krüptovaldkonnast ehmatavaid lugusid, mis kargavad esile nagu kunagise telesarja “Tales from the Crypt” kummituslik valvur hauakambrist. Ehk on šokiteraapiast lõpuks kasugi, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Tallinki ja Tallinna Sadama reisijatasu erikokkuleppe sõlmimise aegse majandusministri Juhan Partsi sõnul on sadama töötajate jutt, et sadamatasud otsustati ministeeriumi tasandil, sada protsenti vale.

Esmalt krüpto kaevandamise tehnikat ja riistvara lubanud, seejärel kaugkaevandamist pakkunud ning kolmandana revolutsiooni krüptopanganduses välja hüüdnud mehi võib oodata nüüd suure ookeani taga kuni 20aastane vanglakaristus.

Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?