Kuigi varasemalt ei ole Eesti põllumehed pidanud loomasöödaks kasutatavat silot pidanud väljastpoolt riiki sisse tooma, siis nüüd liiguvad sektoris mõtted selle poole aina rohkem, ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja teraviljakomisjoni esimees Mihkel Hang.
Hang rääkis Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis, et Eesti põllumajanduses on praegu kõige kriitilisem seis piimakarjakasvatajatel, samuti lamba- ja lihaveisekasvatajatel.
Tulekahju üle elanud ja energiahindadest räsitud Nurmiko taimekasvatus lubas otsustada jaanipäevaks, kas nad jätkavad taimede kasvatamisega. Tänaseks on selge, et vahepeal tagasi tõmmanud energiahinnad annavad võimaluse taimekasvatusega jätkata.
Põllumajandussektor ägab põuast tingitud raske olukorra käes, kus loomasöödaks mõeldud rohtu jagub vähem, kui on vaja. Maasikakasvatajatele valmistavad lisaks põuale tuska ka juuni alguses kimbutanud öökülmad.
Kui lähiajal ei tule vihma ja siinne loomasööda puudus jätkub, tuleb pool Eesti loomakasvatusest likvideerida, teatas esmaspäeval Eestimaa Talupidajate Keskliit. „See on nüüd küll veidi üledimensioneeritud,“ kommenteeris Estonia Farmide juhatuse liige Jaanus Marrandi liidu sõnumit.
Tehnoloogiad, näiteks suured keelemudelid, võiksid olla võimalus väikeriikidele ennast suuremaks teha. „Me peame olema hästi kiired rakendajad,“ usub Oixio Grupi juht Ivo Suursoo ja viitab sellele, et nelja aasta valimislubadused pikka horisonti ei toeta.