Kulude kokkuhoid e-residentsuses maksis kurjalt kätte
Riigi kärbete tõttu vähendas e-residentsuse programm oma turundus- ja müügiosakonna eelarvet, mille pärast kukkus e-residentsuse avalduste number 40 protsenti.
E-residentsuse programmi juht Liina Vahtras. Foto: Kalle Veesaar
Kui riigil on raske, siis peame ka meie muidugi panustama, rääkis e-residentsuse programmi juht Liina Vahtras Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Juunis muutus kärbete pärast programmi turundus- ja müügiosakonna eelarve palju väiksemaks, näiteks lõpetas programm praktiliselt digiturunduse. Seetõttu kukkus ka e-residentide avalduste arv järsult. See oli väga hea andmete põhine tõestus, et turundust ja müüki on hädasti vaja, tõdes Vahtras.
Suve algul pausile pandud turundus- ja müügitegevused nüüd jätkavad, kuid endiselt vähendaud mahus.
Juttu tuli ka e-residentsuse fookusturgudest, millised takistused ja hädakohad on e-residentsusel ning kuidas teised Eesti ettevõtted saavad e-residentidest kasu.
Intervjueeris Hando Sinisalu.
Kulude kokkuhoid e-residentsuses maksis kurjalt kätte
Selmet minna pankade kaudu kliendiandmete jahile, peaksid maksuamet ja rahandusministeerium otsima viise, kuidas suurendada maksutulu, minemata kodaniku rahakoti kallale, kirjutab endine riigi IT juht ja diplomaat Luukas Ilves (Reformierakond).
Kuigi e-residendid tõid mullu riigikassasse oma ettevõtetega 67,4 miljonit eurot, siis neid teenindavad ettevõtted teenisid 2022. aastal omakorda 11 miljonit eurot käivet, rääkis Eesti e-residentsuse programmi tegevjuht Liina Vahtras.
E-residentsuse arendamisel on viimastel aastatel astutud olulisi samme tagamaks, et programmi hüvedest saaksid osa vaid ausate kavatsustega ja õiguskuulekad välismaalased, kirjutab e-residentsuse riski- ja õigusjuht Oscar Õun.
Et riigiametid või elutähtsate teenuste osutajad pakuvad küberkurjategijatele huvi ei üllata kedagi. Tõsiasi, et igapäevaselt rünnatakse ka väikeettevõtteid tuleb ilmselt paljudele uudisena – sageli ka neile endile.