Kui linna hoonestusetihedus ei tule järele elanike vajadustele, transpordivõimalustele ja rahastajate ootustele, siis lähevad kõik investeeringud ning planeerimiskavad luhta, tõdesid Äripäeva arhitektuuri ja arenduse konverentsi vestluspaneeli eksperdid.
- Metro Capitali juht Ain Kivisaar (moderaator), TÜ geograafia osakonna juhtaja ja inimgeograafia kaasprofessor Kadri Leetmaa, Hepsori juhatuse liige Henri Laks ja Pluss Arhitektid arhitekt/partner Indrek Allmann. Foto: Raul Mee
“Maailma praktika näitab, et tihtipeale suurte linnamajanduslike ja sotsiaalmajanduslike otsuste suurimateks piduriteks on arhitektid,” sõnas Pluss Arhitektid arhitekt/partner Indrek Allmann Äripäeva arhitektuuri ja arenduse konverentsil.
Ta tõi näiteks Helsingi, kus “... sisuliselt poliitiline tasand oli see, kes otsustas, et nüüd me hakkame päriselt linna tihendama, sest senine linn ei ole inimestele enam kättesaadav”. Selle linna autokesksus, kuivõrd ühitransporti ei jaksa nii suurde linna laiali lükata, on tupiktee, ütles ta. Liikuvusekulu leibkonna kohta läks liiga suureks.
Rahvastikuteaduse antav uuringuinfo ja prognoosid on siin oluliseks sisendiks.
Oktoobris toimus Äripäeva Arhitektuuri ja arenduse konverents ja selle käigus vestluspaneelis ”Aegsütikuga pomm või kullaauk: kinnisvaraarendaja rahvastikumuutuse ja asustusarengu tõmbetuules. Rahvastiku ja asustusstruktuur 10 aasta perspektiivis”.
Konverentsi paneelis räägivad Pluss Arhitektid arhitekt/partner Indrek Allmann, TÜ geograafia osakonna juhtaja ja inimgeograafia kaasprofessor Kadri Leetmaa ja Hepsori juhatuse liige Henri Laks. Moderaator on Metro Capitali juht Ain Kivisaar.
Saatejuht on Siim Sultson.
Sotsiaalmajanduslike otsuste suurimateks piduriteks on arhitektid
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Viimase aasta jooksul algatatud planeeringud on eesmärk menetleda 3 aasta jooksul.
Abilinnapea Madle Lippus ütleb, et tema näeb Estonia teatri laiendamiseks rohkem võimalusi, kui muinsuskaitseamet eritingimustega võimaldab.
“Usaldust tekib Eestis järjest rohkem juurde, sellepärast on muinsuskaitse ka palju vabamaks muutunud erinevate lahenduste lubamisel,“ tõdes saates „Kinnisvaratund“ Eesti Kunstiakadeemia dotsent ja UNESCO kultuuripärandi uuringute õppetooli koordinaator Riin Alatalu.
Väikesest Tallinna südalinna kvartalist on kujunemas Eesti finantskeskus – siit on üksnes tänavu pumbatud kohalikku majandusse üle 5,1 miljardi euro. Uued kerkivad kõrghooned tõotavad Maakri tänava sisu ja iseloomu kõvasti ümber kujundada.
Parema ühenduse võiks tulevikus luua lausa linnarong
Ettevõtja Taavet Hinrikuse südameasjaks saanud Krulli kvartali arendus astus valmimisele sammu võrra lähemale. Tallinna linnavalitsus võttis vastu Põhja-Tallinnas asuva Krulli tehase kvartali detailplaneeringu, mis hõlmab üle 10 hektari maad.
Töötukassa peale mõeldakse enamasti siis, kui räägitakse töötusest, koondamistest, maksude tõstmisest või koolitustest. Vähem tuleb jutuks aga tööturuasutuse tase ja võrdlus teistega, eelkõige muidugi naabritega.