Riigi Kinnisvara erastamine toob raha piskuga, ent sisulist kahju kamaluga
- OMX Baltic−0,24%295,43
- OMX Riga0,81%908,75
- OMX Tallinn−0,23%2 036,3
- OMX Vilnius0,1%1 202,97
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,21%9 155,95
- Nikkei 2251,02%41 069,82
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,64
- OMX Baltic−0,24%295,43
- OMX Riga0,81%908,75
- OMX Tallinn−0,23%2 036,3
- OMX Vilnius0,1%1 202,97
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,21%9 155,95
- Nikkei 2251,02%41 069,82
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,64
“Viimasel ajal on räägitud Riigi Kinnisvara erastamisest eesmärgiga hoida riigi kulusid kokku,” märkis Tarmo Leppoja Äripäeva raadio saates “Kinnisvaratund”. Tema sõnul on üks võimalus riigi kinnisvara haldamisel, et iga asutus haldab oma kinnisvaravara ise. Nõnda see oli ka enne Riigi Kinnisvara loomist 20 aastat tagasi. Tõtt-öelda on ka nüüd riigi käes päris palju objekte, mille haldaja ei ole Riigi Kinnisvara. “Teine alternatiiv on erastamine,” tõdes ta. “Siis riik ei ole kinnisvara omanik, vaid rendib pinda eraturult.” Keskendudes sellele, avas Leppoja lähemalt, millest Riigi Kinnisvara hallatav kinnisvara koosneb.
Kui palju võiks hinanguliselt maksta Riigi Kinnisvara maha müüdav vara, kui sealt eelnevalt eraldada riigi märgilise tähendusega objektid (näiteks kommunismiohvrite memoriaal jne)? Mis oleks kokkuhoid? Leppoja hinnangul oleks siis riigile vajalikku bürootstarbelist kinnisvara umbes 150 000 ruutmeetrit. Arvestades nende hoonete erinevat seisukorda ja turuolukorda, siis oleks müüghind 2000‒3000 eurot ruutmeetrist. Leppoja ütluse põhjal kujuneks summarseks hinnaks teoreetiliselt 300‒450 miljonit eurot ‒ see oleks riigi saadav tulu. Kuid siis hakkab sellele minev rendihind jooksma iga-aastaselt riigi kuludesse.
Mida siis erastada ja mida see toob kaasa riigile, ent ka kinnisvaraturule, sellest räägib Leppoja lähemalt. Ta lahkab eraldi Riigi Kinnisvara rolli, millega see tegeleb, mis kompetentse see sisaldab. Saates tuleb juttu ka riigi ja eraarendajate arhitektuuri ja linnaruumi kujundamisest, renoveerimisest, hoonete otstarbe muutmisest, aga ka süsiniku jalajälje arvutamisest. Eraldi teemana rullub lahti riiki valusalt kõnetav varjendite küsimus turbulentses julgeolekuolukorras.
Intervjueeris: Siim Sultson.
Seotud lood
Enimloetud
Viimased uudised
Töötajate arv väheneb veerandi võrra
Töötajate arv väheneb veerandi võrra
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele