Viimaks saab ära vajunud ehitiste probleem lihtsa lahenduse

Mida sellisel juhul teha, kui remont ei ole enam lahendus? “Esmalt tuleks vajumise põhjus likvideerida ehk aluspind tihendada, ”räägib Reiner-Latõšev. Tüüpiline viga on see, et valatakse vajunud põrandale lisakiht segu, mille tulemusel tõuseb pinnasele rõhuv kaal ja vajumine hoopis intensiivistub. Eriti hull lugu on aga põrandaküttega hoonetes. “Põrandaküttetorustik ei ole ju vedru, mis vajumisele järele annab, mingil hetkel see lihtsalt katkeb,” räägib ta. Tihti hakataksegi probleemiga tegelema alles siis, kui asi on tõeliselt hapu.

Ureteki tehnoloogiaga saab need probleemid nüüd lihtsalt lahendada

Suur samm edasi on ka see, et tulemus jääb püsima. Reiner-Latõsevi sõnul algab kõik materjalist – geopolümeerist. Ligi 30aastase  töö ja arenduse tulemusena on jõutud täiesti unikaalse geopolümeervaikude seguni, mille paisumisomadust saab aluspinnaste kandevõime parandamiseks kasutada.

Materjal on niivõrd püsiv, et ei lagune ei vees, kemikaalide toimel ega ka aja vältel. Mistõttu pole ime, et mujal  maailmas on see väga hinnatud ka tammide ja sildade aluspinnaste tihendamisel. Geopolümeeriga on pinnaseid võimalik parandada kuni 13 meetri sügavusele.

“Kliendi jaoks on kogu tööprotsess muutunud väga mugavaks, saame aluspindu tihendada põrandaid lõhkumata ja nii, et ka kogu mööbel jääb omale kohale,” räägib Reiner-Latõsev.

Geopolümeer süstitakse pinnasesse. Selle jaoks puuritakse 12-15 mm`i suurused augud. Sisetingimustes tehakse auk läbi parketi, plaaditud põranda puhul võimalusel vuugi vahele. Esmalt täituvad kõik tühimikud ja seejärel hakkab pinnas tihenema. Lõpuks liigub geopolümeer väiksemat vastupanuteed üles, mistõttu on välitingimustes võimalik ka üleliigne vesi pinnasest välja ajada.

Geopolümeeri käsitlemine nõuab erioskusi. Kui esmapilgul võiks tunduda, et vaja on vaid head materjali ja protseduur ise on lihtne, siis Reiner-Latõšev lükkab selle kohe ümber. Geopolümeer nõuab tema sõnul tohutut käsitlemisoskust. Et pinnasesse jõuaks õige kogus materjali,  peab kogu tööprotsess toimuma kindlal intervallil. Kui midagi valesti läheb, siis hiljem seda enam parandada ei ole võimalik.Tänu 30aastasele töökogemusele on nad suutnud vigu vältida, kuid selleks on tehtud väga palju eeltööd. Kogu protsessi kontrollitakse ka laseritega. Reiner-Latõševi sõnul on mitmeid ebaõnnestumise näiteid võimalik tuua endiste Uretek Baltic`u töötajate katsetustest analoogset teenust pakkuda. “Luuakse mingisugune geopolümeeri sarnane materjal, kuid käsitleda seda ei suudeta,” räägib ta. Olulist rolli mängivad siin just tehnilised lahendused.  Sarnast teenust pakutakse ka vahuga, kuid viimane on üsna kontrollimatu materjal. Geopolümeeri puhul hilisemat  järelpaisumist või mahukahanemist karta ei ole vaja.   Vajunud ehitised tõstetakse ja stabiliseeritakse. Paljudel juhtudel  tekitab aluspinnase vajumine väga suuri liikumisi ka ehitise konstruktsioonis. Seetõttu tuleb lisaks pinnase tihendamisele ka ehitist ennast (või põrandaid) tõsta ja stabiliseerida. Kui suurt raskust on võimalik tõsta? Seda Reiner-Latõšev välja tuua ei oska, kuna vastavat katset ei ole olnud vaja teostada, kuid näiteks raudteesilla tugipostide stabiliseerimisel ning tõstmisel arvestati kaaluga kuni 200 tonni ruutmeetrile.Ja reaalsuses kulgeb ka see tööprotsess üsna kiirelt ja valutult. Vaja on vaid kindlaks teha, kas hoone või rajatis tõstmisele vastu peab.

Laohoonetes loodivad ja stabiliseerivad nad põrandaid nii, et ka riiulid koos kaubaga jäävad puutumatult omale kohale. Parima tulemuse saavutamiseks on tõstetava pinnase koormamine raskusega hoopis vajalik. Ehk kogu loomulik raskus, mis antud kohas tavapäraselt asetseb, mitte ei või vaid peabki sinna jääma kogu tööprotsessi ajaks.