2013. aasta juulis asendus ehitustoodete direktiiv 89/106/EMÜ (CPD) ehitustoodete määrusega (CPR nr 305/2011), tekitades mitmeid küsimusi ja kahtlusi seoses ehitustoodete CE-märgise vajalikkusega. Täna, kolm aastat hiljem, võiks eeldada, et iga ehitusega tegelev inimene on end seadusega kurssi viinud, kuid paraku pole see nii must-valge. Millal on CE-märgis ehitustoote jaoks kohustuslik?
- CE-märgisega kinnitustarvikute puhul tuleb kindlaks teha, kas võrdub lihtsalt lühendiga „Chinese Exports“ või omab antud eksporditoode siiski ka juriidilist dokumenti.
Kuna Eestisse imporditakse enamik kinnitustarvikud teistest riikidest, on eksportival firmal kohustus oma ehitustoode CE-märgistada. Osa neist ehitustoodetest kasutatakse omakorda ära näiteks eksporditavate element- ja moodulmajade ehitamisel, mis lihtsustab tootjat oma lõpptoote CE-märgistamisel.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel on Euroopa Komisjon ehitustoodete CE-märgise kohta punktis 1.2 öelnud nii: „CE-märgis on kohustuslik enamiku Euroopa siseturul müüdavate ehitustoodete puhul. Ülejäänute puhul ei ole see kohustuslik, kuid on vajalik teatavate eeskirjade alusel.“Just nende „teatavate eeskirjade“ üldsusele tutvustamata jätmine on toonud kaasa sügava kaose Eesti kinnitustarvikute sektoris, kus ei oma tähtsust, kas tegemist on kohustusliku (CEN-menetlus) või vabatahtliku (EOTA-menetlus) CE-märgisega. Kaose põhjustab pädevuse puudumine riiklikult rahastatud Tehnilise Järelevalve Ametis, kes ei kontrolli turgu ja annab tagasiside päringu tellijale umbmääraseid vastuseid, süüvimata konstruktsiooni tüüpi ning kontrollimata kasutatava toote omaduste sobivust.Teiseks põhjuseks on kohaliku turujärelevalveasutuste oskamatus kontrollida CEN-menetluse läbinud toodete seaduspärasust ja kasutuspiirkonna sobivust. Viimase puhul tuleb kindlaks teha, kas CE-märgis võrdub lihtsalt lühendiga „Chinese Exports“ või omab antud eksporditoode siiski ka juriidilist dokumenti.
Millistes riikides on kinnitustarvikute CE-märgistus kohustuslik?
Riikides, kus puudub kohalik tehnilise hindamise asutus, on kohustuslik kasutada CE-märgistatud kinnitustarvikuid. Seda olenemata sellest, kas tegu on CEN või EOTA-menetlusega.Tavapäraselt väljastab tehnilise hindamise asutus vabatahtliku ehk EOTA-menetluse korral Euroopa tehnilise hinnangu (EAD) dokumendi, mis on vajalik CE-märgise taotlemise järgnevateks toiminguteks, kus määratakse kindlaks protseduuride reglementeeritus ja usaldusväärsus. Kui kasutuspiirkonnas puudub kinnitustarvikute Euroopa tehnilise hinnangu dokument, tuleb teostada vajalikud katsetused vastavalt seadusandluses ettemääratud viisil.
Muudatused varasema seadusandlusega
Pärast 2013. aasta ehitustoodete määruse kehtima hakkamist hakati senise kahe dokumendi („ühine arusaam hindamise korrast“ – CUAP ehk Common Understanding of Assessment Procedure ning „tehnilise hinnangu juhisdokument“ – ETAG ehk European Technical Approval Guideline) asemel väljastama ühte dokumenti. Ehk kui kolm aastat tagasi pidi olema kursis korraga kahe alusdokumendiga, siis nüüd oleks justkui olukord lihtsam.Tegelikkuses jäi ka enne 2013. aastat sageli esimene dokument kahe silma vahele ja murekoht turul on jätkuv, kuna struktuursete liidete sektoris ehitatakse jätkuvalt sertifitseerimata kinnitustarvikutega, kus märkamatuks on jäänud esimeses dokumendis (CUAP) väljatoodud tabel.
Enamik Euroopa tehnilise hinnangu (EAD) dokumente on jooksvalt saanud uuenduskuuri ning uuteks sertifitseerimisteks valmis, mis võimaldab lugeda tulevikus vajaliku infot suures osas ühest dokumendist. Olukordades aga, kus ehitustoote sektoris CE-märgist ei saa rakendada, on vajalik toimivuse hindamine teatavate eeskirjade alusel.Vabatahtliku CE-märgisega EOTA-menetluse alla mittekuuluvate ehitustoodete tuvastamiseks on lihtsam piiluda rahvusvaheliste ettevõtete ETA sertifikaatidesse, kus on välja toodud antud sektori ehitustoote kriteeriumid, toote enda omadused ja toimivus konkreetses kasutuskohas koos keskkonda või kasutusklassi iseloomustavate kasutustingimuste ja tööeaga.Kuna Eestisse imporditakse enamik kinnitustarvikuid teistest riikidest, on eksportival firmal kohustus oma ehitustoode CE-märgistada. Osa neist ehitustoodetest kasutatakse omakorda ära näiteks eksporditavate element- ja moodulmajade ehitamisel, mis lihtsustab tootjat oma lõpptoote CE-märgistamisel. Sama nõue kehtib ka suurriikidele, kus on küll kehtestatud enda siseriiklikud turgu kaitsvaid standardid, kuid kus valmivad eksporditooted tuleb siiski CE-märgistada.
Enno Rahuoja
SFS intec Oy Eesti filiaali juht
www.sfsintec.biz/ee
Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu liige
www.katuseliit.ee
Mis on misSFS intec OySFS intec Oy kinnitustarvikuid kasutatakse ehituses iga päev kõikjal maailmas. Grupi Eesti filiaal turustab Baltimaades konstruktsiooni kinnitustarvikuid klaas-, metall-, puit- ja fassaadi lahendustele ning lame- ja viilkatustele, kus fookuses on professionaalne nõustamine arhitektidele, inseneridele ja tootmisega tegelevate ettevõtete konstruktoritele.SFS intec pakub enamat kui pelgalt suurepärase kvaliteediga kinnitustarvikuid – tegemist on pigem täisteenuse pakkujaga, kelle rakendusepõhised ja ergonoomilised paigaldusseadmed säästavad aega ja viivad ehituse kvaliteedi uuele tasemele. Pärast aastatepikkust kogemust on SFS intec võtnud endale juhtrolli sellistes tehnoloogiates nagu külmsurve vormimine, sügavtõmbamine, plastivalu ning mehaanilised kinnitused ja kinnituslahendused.Alates SFS intec Oy Eesti filiaal tegutseb Baltimaades alates 2000. aastast Soome filiaalina, mis kuulub SFS Holding AG gruppi. Grupis töötab enam kui 7000 töötajat.Millal määratletakse toode ehitustootena?Uues määruses määratletakse ehitustoode tootena, mis on püsivalt paigaldatud ehitisse või selle osadesse ning mõjutab järgmiste ehitistele esitatavate nõuete toimivust:- mehaaniline vastupidavus ja stabiilsus- tuleohutus- kaitse müra eest- loodusvarade säästev kasutamine-- hügieen, tervis ja keskkond- kasutamise ohutus ja juurdepääs- energiasäästlikkus ja soojapidavus
Seotud lood
Poola Keskpank oli kolmandas kvartalis juba teist kvartalit järjest maailma suurim kullaostja ning üldiselt on märgata Ida-Euroopa riikide aktiviseerumist kullaturul, selgub Maailma Kullanõukogu (WGC) avaldatud andmetest.