Kas kaine mõistus on piisav keskkonnahoiuks?

See ongi tegelikult kõige suurem viga. Keskkond ja vastutustundlik suhtumine sellesse ei ole ega peagi olema seotud üksnes mingite kindlate aktsioonide või tegevustega. See on suhtumine, mõtte- ja eluviis – mindset (ingl) – ning seda mitte ainult iga üksiku inimese tasandil, vaid see on võimalik ja vajalik osa töökultuurist ka ettevõtete jaoks.Õnneks pööratakse keskkonna hoidmisele üha enam tähelepanu ning vaadatakse teemat laiemalt läbi teadliku keskkonnajuhtimise ja -kontrolli prisma. Populaarsust koguvad keskkonnajuhtimissüsteemide loomine ja keskkonnaauditid. Kõike seda saab teha igas ettevõttes ning lähtuda eestlastele nii omasest kainest talupojamõistusest.Ah et mida kaine talupojamõistus siis keskkonna ja sellega seonduva kohta ütleb? Vaat siin ongi konks. Eks igaühe peas tähendab see natuke erinevat asja lähtuvalt inimese kogemusest, valdkonna tundmisest, süvenemise võimest ja teemadest, millega iga päev kokku puututakse. Kuidas siis olla kindel, et kui kaks organisatsiooni räägivad omavahel suheldes heast keskkonnajuhtimise praktikast, räägivad nad ikka samast asjast?

Nagu sel puhul sageli juhtub, tuleb siinkohalgi appi üks keerulise nimega lühend – ISO 14001. Hirmus, eks? Tegelikult see ei hammusta. Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (International Organization for Standardization – ISO) on välja töötanud standardi, millega kehtestatakse kriteeriumid, millele üks keskkonnajuhtimissüsteem peab vastama. Need kriteeriumid loovad raamistiku, mille eesmärk on teadlikult mõõta ja parandada ettevõtte või organisatsiooni tegevuse keskkondlikku mõju.Mis see kõik ettevõttele annab? Keskkonnajuhtimissüsteemi sisse viimine aitab ettevõttel muuta oma tegevuse keskkonnasäästlikumaks tõhusama ressursikasutuse ja jäätmete vähendamise kaudu. Ja miks see hea on? Ettevõtluses taandub õnneks või kahjuks kõik ikkagi rahale ning lõpuks on ka keskkonnajuhtimise süsteemi sisseviimise eesmärk tõsta enda konkurentsivõimet ja suurendada huvigruppide usaldust oma organisatsiooni vastu.

ISO 14001 sertifikaadi omanikud toovad välja, et see aitab neil:

demonstreerida vastavust kehtivatele ja tulevastele regulatsioonidele;suurendada juhtide ja töötajate kaasatust ning koostööd;tõsta strateegilise kommunikatsiooni abil ettevõtte mainet ja huvigruppide usaldust;saavutada strateegilisi ärieesmärke keskkonnateemade kaasamise kaudu ärijuhtimisse;muuta protsessid tõhusamaks ja vähendada kulusid ning saavutada seeläbi konkurentsi- ja finantseelist;julgustada ka koostööpartnereid oma tegevust keskkonnasäästlikumaks muutma.

Kuigi Eestis on rõhku pandud peamiselt avaliku sektori asutuste keskkonnajuhtimissüsteemi arendamisele, siis mida aeg edasi, seda olulisem on ka erasektori ettevõtetel selles valdkonnas kaasa mõelda ning konkreetseid samme astuda. Ühe sammuna näiteks on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium esile tõstnud vastutustundliku ettevõtluse, mis hõlmab endas keskkonnasõbralikku ja jätkusuutlikku tootmist ning ettevõtte majandamist, mis kokkuvõtlikult on hästi juhitud ettevõtte kvaliteedimärk. On ju rohelisem mõtlemine, suurem konkurentsivõime ja kasvanud usaldus piisavalt suured plussid, et selle nimel tasub keerulisena tunduva nimega ISO 14001 standardi peale vähemalt mõelda?