- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,95
- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,95
- ST
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Valdusettevõtted rahvusvahelisele pildile
EASi strateegilisest tegevuskavast aastateks 2015–2018 jäi hiljuti silma üht-teist huvitavat. Nende sõnul pakuvad välisinvesteeringud majandusele mitmeid eeliseid: lisandunud kapitali, tehnoloogilist arengut, kasvanud teadmisi ning paremaid töö- ja juhtimisoskuseid. Eestil on välisinvestorite jaoks mitmeid tugevusi, nagu ettevõtjasõbralik maksusüsteem, hästitoimivad e-teenused, paindlik tööjõupoliitika ning võrreldes mõnede riikidega ka madalam kulubaas. Meie atraktiivsust sihtkohana vähendavad aga siseturu väiksus, kõrged tööjõumaksud ja kvalifitseeritud tööjõu puudus.
Ei saa salata, et seni on paljud rahvusvahelised ettevõtted toonud Eestisse tütarettevõtteid peamiselt madalate tööjõukulude tõttu, kuid see eelis on kadumas. Samuti ei ole see suund atraktiivne Eestile endale. Selleks, et muuta kuvandit Eestist kui odava allhanke maast, on palju räägitud välisettevõtete peakontorite või valdusühingute meelitamisest Eestisse. Selliste äriühingute asukohamaal on ka põhjendatud lootused kasule täiendavate töökohtade loomise ja riigieelarvesse laekuvate maksude näol.
Peakontorite ja valdusühingute tegevus ei ole tingimata inimressursimahukas ning eeldab pigem kõrgelt haritud ja seeläbi ka kõrgemalt tasustatud tippjuhtide ja -spetsialistide olemasolu. Seda eesmärki on rõhutanud mitmed arvamusliidrid eesotsas Teenusmajanduse Koja ja FinanceEstoniaga. Palju rõhku pannakse nendes diskussioonides maksusüsteemile.
Siiski – peakontorite ja valdusühingute skaala ühes otsas on piiratud funktsioonidega valdusühingud, mille sisuks on vaid kontserni tütarühingutes osaluse hoidmine, ning teises otsas mitmeid tsentraliseeritud funktsioone (finants-, turundus-, personali- ja üldjuhtimine jne) teostav kontserni (regionaalne) peakontor. Mõlema korraga sihikule võtmine võiks osutuda keeruliseks. Seetõttu tasuks ehk asja põhjalikumalt analüüsida, et jõuda selgusele, keda, miks ja kuidas fookusesse võtta.
Erinevate peakontori ja valdusäriühingu asukoha atraktiivsuse uuringute kokkuvõttena võib öelda, et konkreetse jurisdiktsiooni maksusüsteem on oluline, kuid siiski mitte tingimata peamine valikukriteerium. Populaarse peakontorite asukohamaa Šveitsi turundusmaterjalides on mõistliku maksukoormuse argument tihti alles neljandal-viiendal positsioonil, soodsa majanduskliima, kvalifitseeritud tööjõu ja hea taristu järel.
Valdusäriühingule on oluline argument näiteks võimalikult maksuefektiivne dividendivoogude suunamine tütarühingutest omanikeni ning paindlikkus ümberkujundamisel, sh maksuvabastus osaluse võõrandamisest teenitud kasumile. Euroopa Liidus asuvate tütarühingute omanikäriühingule võimaldab enamik Euroopa riike piisavalt soodsat maksukäsitlust. Seega olulist konkurentsieelist siin saavutada on raske, eriti arvestades, et Eesti osaluse võõrandamise kasumile täielikku maksuvabastust ei võimalda.
Kaaluka mõjuga valdusühingu jurisdiktsiooni valikul on ka topeltmaksustamise vältimise lepingute võrgustiku ulatus (ja sisu). Kui Euroopa Liidu siseselt on intresside, dividendide ja litsentsitasude maksete puhul palju harmoniseeritud ning kinnipidamise ulatus piiratud (tagamaks kapitali vaba liikumist), siis laiema riikide ringi korral on vajalik soodsate maksulepingute olemasolu.
Samas sõltub sisenevale rahavoole (Eesti valdusühingule makstav dividend) rakenduv tulumaksu kinnipidamine selle allikariigi siseriiklikust õigusest ja maksulepingust. Eesti unikaalne maksukohustuse edasilükkamist võimaldav tulumaksusüsteem ei anna sarnases olukorras automaatselt maksueelist.
Valdusühingu asukohamaana turundamisel on Eestil maksustamise aspektist oluline täpselt positsioneerida, millistest allikariikidest tulevate rahavoogude korral maksueelis ilmneb ning kas see on piisavalt suur, et põhjendada olemasoleva kontsernistruktuuri muutmist.
Mitmete oluliste funktsioonidega peakontori korral on maksustamises riigi eeliseks mõistlik palgamaksude kulu. Tihti rakendub mitteresidendist füüsilistele isikutele soodsam tulumaksumäär ning sotsiaalmaksule on kehtestatud ülempiir. Eestis on küll rahvusvahelises võrdluses soodne nominaalne tulumaksumäär füüsilistele isikutele, kuid sotsiaalmaksu kulu tööandjale on jätkuvalt kõrge ega ilmuta ka vähenemise märke.
Ja lõppude lõpuks on kõikide äriühingute puhul oluline siiski nende sisuline tegevus ja kohalolek (s.o töötajate olemasolu) Eestis. See on üks põhiteemasid ka OECD ja Euroopa Liidu algatustes maksubaasi vähendamise ja kasumi väljaviimise tõkestamiseks (tuntud kui BEPS).
Võttes eesmärgiks liikuda odava allhankemaa positsioonist väärtusahelas kõrgemal asetsevate funktsioonide (nt teadus- ja arendustegevus) poole, ei peaks me riigina keskenduma kitsalt peakontorite või haldusettevõtete Eestisse loomisele, vaid kõrge lisandväärtusega töökohtade Eestisse toomisele laiemalt. See võib tähendada ka näiteks rahvusvaheliste kontsernide kõrgetasemeliste kompetentsikeskuste või teadus- ja arenduskeskuste toomist Eestisse.
Hetkel kuum
Teemat tuleks vaadata laiemalt kui ainult maksustamise vaatenurgast, kuna ettevõtete otsuseid asukohamaa kohta mõjutavad peale maksusüsteemi ka mitmed muud kriteeriumid (nt infrastruktuur, tööjõu olemasolu jne). Uuringuid mitmetes valdkondades on ka tehtud ning oleks viimane aeg nendes toodud soovitusi analüüsida ja esitada eesmärgipõhiselt Eesti jaoks eeliseid andev positsioon sellistes valdkondades nagu keskkond (üldine majanduslik ja poliitiline), tegutsemise õiguslikud vormid ja nende erisused, taristu, tööjõu kättesaadavus (kvalifikatsioon, kulu), valitsuse kaasatus (sh erinevad asutused ja organisatsioonid) jne. Loomulikult on vaja maksusüsteemile eesmärke seada, kuid kahelda võib lootustes, et regulaarselt dividendilt tulumaksu alandamine 14%-le muudaks Eesti magnetiks valdusühingutele.
Autor: Hedi Wahtramäe, EY maksuosakonna vanem juhtivkonsultant
Kui teil on küsimusi artiklis avaldatu kohta või sooviksite saada nõu, võtke EYga ühendust. EY on turuliider Baltikumis ning omab ühte parimat rahvusvaheliste maksuspetsialistide võrgustikku.
Vaata rohkem infot EY teenuste kohta: www.ey.com/ee
Seotud lood
- ST
Võlakirju saab märkida kuni 29. septembrini
Hetkel kuum
Investor Toomase kommentaar
Mis on Jaan Tallinnal sellist, mida teistel pole?
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
1
3
Investor Toomase kommentaar
6
Urmas Paet: “Kurjategijad võidavad igal juhul”
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele