Juubel: Arco Vara saab 25aastaseks

Arco Vara loodi Arti Arakase, Richard Tomingas ja Hillar-Peeter Luitsalu poolt ajal, mil Eesti riik oli alles vabaks saanud, siinne ettevõtlus- ja kapitalikiht olid õhukesed ning oli väga keerukas ehitada tulevikule suunatud asju. „Algusaastad olid paljutõotavad ning uhkusega võib öelda, et Arco Vara projektide hulka kuuluvad sellised tuntud ja suured projektid nagu Veskimöldre linnaosa ja Merivälja 2 piirkonna arendamine ning ehitamine. Osteti kokku krunte, grupp laienes aktiivselt ning eesmärgid olid suured,“ räägib ettevõtte juhatuse liige Tarmo Sild.

2007. aasta kriis lõi aga mõra ka Arco Vara tegemistesse. Vahetult enne võeti enda õlule liiga suured riskid – ettevõte laienes laenuraha abil korraga paralleelselt Eesti kõrval Lätti, Leetu, Rumeeniasse, Ukrainasse ja Bulgaariasse ning panustati projektidesse, mis ei toonud kaasa piisavalt kiiret tulu. Olid käärid jooksvate tulude ja kulude vahel, samuti tulevikus loodetud tulu ja võetud laenude tähtaegade vahel, mis saabusid „enne tulevikku.“. See oligi ilmselt suurim strateegiline viga, sest mõne aasta jooksul pärast börsile minekut kukkus Arco Vara 150 miljoni euro suurune bilanss ülikiirelt 25 miljonini ning 2012. a tuli otsustada, kas tegemist on surnud hobusega või mitte.Tarmo Sild tuli Arco Vara juhtima 2012. aastal ning hakkas esmalt tegelema üle tähtaja olevate arvete, tulu mittetootvast kinnisvarast vabanemise ning tiimi kokkupaneku ja inimeste motiveerimisega. „Selge suund oli jääda nendele turgudele, kus teenitakse raha – ehk tegutseda Eestis ja arendada Bulgaarias edasi Sofias asuvat Manastirski Livadi elurajooni. Samuti hoida meie tugevat kinnisvarahindamise ja vahenduse suunda. Tänaseks võib tehingustatistikat vaadates öelda, et vähemalt iga kuues hindamine Eestis on Arco Vara tehtud.“

„Mis olnud, see olnud,“ ütleb Sild, lisades, et kaotusi tuleb osata tunnistada ja saada õppetund, mitte kinnitada, et see oli võit ja jonnakalt edasi minna. „Jah, ka meil võiks olla portfellis oluliselt rohkem kinnisvaraprojekte, kuid me loobusime neist, sest tegemist ei olnud tootvate varadega.“

Arco Vara on kõige inimestekesksem kinnisvaraettevõte. „See tähendab, et telliste asemel tuleb näha inimest. Joonis on ilus, Excel on ilus, leping on ilus, aga need kõik on mudelid. Ehitajad on inimesed, ostjad on inimesed, kasutajad on inimesed ja müüjad on inimesed. Mõelda tuleb inimesele, miks ta midagi tahab või kuidas ta midagi teeb. Kui konkreetne inimene ei osta Arco Vara korterit, siis ei muutu ta sellega meile kasutuks. Ta ostab kelleltki teiselt – ja meie peaksime selle inimese igal juhul lõpuni aitama ja selle käigus aru saama, mis kujundas selle inimese eelistuse. Kui tellime projekti, peame arvestama, et mis joonisel sümmeetriline, ei ole tingimata kasutajale mugav. Lifti pole vaja manööverdada ümber nurga ja käia külg ees, pirnide vahetus oma kodus ei tohiks olla kättesaamatus ulatuses, ükski autojuht ei tee perfektse raadiusega sissepööret parkimismajja, aga normi piiridesse pressitud parkimiskohad ei ole kasutajasõbralikud. Selles võib veenduda värvijälgede järgi parkimismaja postidel ja äärekividel. Loetelu on lõputu! Õppida tuleks parimatelt ning parimad, mis puudutab inimesekesksust, on mobiiltelefonide tootjad, edukad äpid ning mingil määral ka Saksa ja Jaapani autotööstus.“

Arco Vara ehitab teadlikult oma kvaliteetbrändi. Inimesed, kes nende kaudu endale kodu otsivad, ei pea süvenema tehnilistesse detailidesse, kuna seda on tehtud nende eest. „Näiteks Merimetsas asuvas uutes Kodulahe elamutes on mürataseme miinimumini viimiseks topelt betoonpõrandad, mille vahel on isolatsioonikiht. Väljast pole seda näha ja ehituse konstruktsiooni tugevuse jaoks pole see vajalik.  Ülemise korruse naabrit ei ole aga kuulda. See lahendus teenib inimesi, kes sees elavad, terve maja eluea,“ selgitab Sild, lisades, et arhitektuur on kõige pikemaajalise toimega kunstiliik  ja Arco Vara majad on ehitatud põhimõttel, et tegemist oleks kõige pikaajalisema kasuga investeeringuga.

„Kinnisvaraäri on keeruline valdkond ning siin tuleb osata mõelda ette vähemalt viis aastat. Kodulahe kinnistu ostsime 2013. aasta suvel, esimene maja valmib siin tänavu aasta lõpus ehk kokku läheb neli aastat, enne kui tulemustest ja rahateenimisest saame rääkida,“ ütleb Tarmo Sild. „Kui tunned, et viite aastat vastu ei pea, pole mõtet alustadagi. Aga meil on tänu headele projektidele ning suurepärastele klientidele täna tugev olla: Tartusse Oa tänavale planeeritud neli kortermaja, lisaks tegeleme õhinaga Bulgaariasse esimese 0-energiamaja kortermaja ehitamisega ning arendame Kodulahet. Meil on palju kliente, kes meilt järgmist sammu ootavad.“