Kuidas saab linnas tegutsev ettevõte loodusest kasu lõigata?

“Looduspõhiste lahenduste rakendamine peaks ümber lükkama arusaama, et linn ehk inimese poolt loodud keskkond ja loodus peaksid vastanduma. Pigem peaksime looduselt õppima ja integreerima linna loodust kopeerivaid lahendusi. Seda nimetatakse ka biomimicry’ks. Lihtne näide looduspõhisest lahendusest on riidekrõpsude ülevõtmine takjatelt,” selgitas konverentsi Eesti päeva juht Toomas Trapido.Üks viisidest, kuidas ettevõtted saavad looduspõhised lahendused enda kasuks tööle panna, on vett läbilaskvate kivide või saarekeste kasutamine autoparklates või muru­katuse kasutamine. Suuremate vihmasadude ajal on sageli probleemiks üleujutused, kuna kõik asfalt- ja kivipinnad ehk vett mitte­läbilaskvad pinnad suunavad vihmavee kiirelt kanalisatsiooni, kuid torud ei suuda suurt veetulva ära juhtida. Kusagilt peab aga vihmavesi välja tulema ning see tekitab üleujutusi.Levima on hakanud ka rohelised fassaadid, eriti seal, kus on soojem kliima. Kuid ka Eestis on kõrgemate majade fassaadid taimi täis istutatud ja seal võib kasvatada viina­marju või tomateid. “Esiteks jahutab see maja ja ruumid ei lähe nii kuumaks ning teiseks puhastavad taimed õhku ja on muidu kenad,” märkis Trapido.Tema sõnul võiksid ettevõtted alustuseks pöörata tähelepanu loodusele ja suhtele loodusega ettevõttes – nii, et see oleks ettevõttes sama oluline teema nagu personal ja masinad ning nende heaolu.

Üks suur teema linnades on aiandus, millest räägiti ka konverentsil ning see on linnades viimase kümne aasta jooksul kiirelt levinud. Linnamesinik Erki Naumanis rääkis, et toitlustusasutused, hotelliketid või suured prestiižsed firmad, kes tahavad rohelisena silma paista, saaksid oma territooriumil või hoonete katustel mesilasi kasutada positiivse mainekujundajana.Mujal maailmas on populaarne, et restoranid hoiavad oma katustel rohetaimede aedasid, kasvatavad seal mesilasi ning kasutavad seda toodangut oma toitude valmistamiseks.Kõige eesrindlikum suurlinn mesilaste pidamise poolest on Naumanise sõnul Pariis, kus ooperimaja katusel on mesilased. “Seda mett müüakse Pariisi ooperimaja mee nime all ja selle kilohind on üüratu. Pariis on ka seetõttu eesrindlik, et kõikides linnaparkides keelati taimekaitsemürkide kasutamine, et putuktolmlejate elu paremaks teha,” lisas ta.Samuti ollakse Eestis juba huvitatud sellest, et hotellide katustele panna mesipuud. See võib ühisprojektina töösse minna koos Tallinna keskkonnaameti ja erinevate hotellikettidega juba järgmisel aastal.“Tihti öeldakse, et linnas ei saa puhast mett toota, kuid tegelikult on see vastupidine. Tänavuse meesaagi analüüside tulemused näitavad, et linnamesi on puhas ja vastab kehtestatud normidele. Raskmetallide (arseen, plii, kaadium) sisaldust mees on võimalik leida, kuid see jääb kordades alla lubatud normi,” kinnitas Naumanis.

Selliseid ja veel rohkemaid looduspõhiseid lahendusi linnakeskkonnas käsitles ka oktoobri lõpus Tallinnas toimunud kõrgetasemeline keskkonnakonverents Nature Based Solutions 2017. Rohkem kui 400 teadlast, eksperti ja poliitikakujundajat üle maailma kogunes selleks 24.–26. oktoobril Tallinna Ülikooli, et jagada kogemusi ja saada teiste omadest inspiratsiooni. Konverentsil arutleti, kuidas paremini integreerida erinevaid looduslahendusi linnakeskkonnaga, et muuta meie igapäeva elu linnades looduslähedasemaks, mugavamaks ja jätkusuutlikumaks.Konverentsi esimesel päeval olid fookuses Eestis juba toimivad looduspõhised lahendused. Järgmised kaks konverentsipäeva olid juba rahvusvahelised, neist esimene keskendus juhtimisele ja poliitikale ning teine teadustööle ja innovatsioonile.Konverentsil oli viis peateemat – targa linna lahendused, veesüsteemid läbi looduslike lahenduste, ITK (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) lahenduste kasutamine, ökoloogiline taastamine ökoinnovatsiooni kaudu ja looduspõhised lahendused ringmajanduses.73% Euroopa rahvastikust elab linnades, seetõttu on väga oluline, et järjest kiirenev linnastumine toimuks jätkusuutlikult ning kasutades looduspõhiseid lahendusi. Õigesti kasutusele võetud looduspõhised lahendused (näiteks rohealad, -katused ja -seinad) on elanike heaolule ja tervisele positiivse mõjuga, vähendavad energiakulu ja aitavad kaasa veemajandusele. Looduspõhised lahendused suurendavad ka ettevõtluse arengut, tõstes kinnisvara väärtust ning meelitades ligi rohkem kliente.Loe toimunud konverentsi kohta ka keskkonnaministeeriumi ressursitõhususe blogist.