• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
Oktoobris toimus Tallinnas üks Euroopa suurimaid keskkonnakonverentse, kus arutleti looduspõhiste lahenduste üle. See temaatika seondub otseselt kliimamuutuse ja selle mõjude leevendamise ning ressursside raiskamise vähendamisega.
Kuidas saab linnas tegutsev ettevõte loodusest kasu lõigata?
  • Foto: Martin Dremljuga
Pigem peaksime looduselt õppima ja integreerima linna loodust kopeerivaid lahendusi.
“Looduspõhiste lahenduste rakendamine peaks ümber lükkama arusaama, et linn ehk inimese poolt loodud keskkond ja loodus peaksid vastanduma. Pigem peaksime looduselt õppima ja integreerima linna loodust kopeerivaid lahendusi. Seda nimetatakse ka biomimicry’ks. Lihtne näide looduspõhisest lahendusest on riidekrõpsude ülevõtmine takjatelt,” selgitas konverentsi Eesti päeva juht Toomas Trapido.Üks viisidest, kuidas ettevõtted saavad looduspõhised lahendused enda kasuks tööle panna, on vett läbilaskvate kivide või saarekeste kasutamine autoparklates või muru­katuse kasutamine. Suuremate vihmasadude ajal on sageli probleemiks üleujutused, kuna kõik asfalt- ja kivipinnad ehk vett mitte­läbilaskvad pinnad suunavad vihmavee kiirelt kanalisatsiooni, kuid torud ei suuda suurt veetulva ära juhtida. Kusagilt peab aga vihmavesi välja tulema ning see tekitab üleujutusi.Levima on hakanud ka rohelised fassaadid, eriti seal, kus on soojem kliima. Kuid ka Eestis on kõrgemate majade fassaadid taimi täis istutatud ja seal võib kasvatada viina­marju või tomateid. “Esiteks jahutab see maja ja ruumid ei lähe nii kuumaks ning teiseks puhastavad taimed õhku ja on muidu kenad,” märkis Trapido.Tema sõnul võiksid ettevõtted alustuseks pöörata tähelepanu loodusele ja suhtele loodusega ettevõttes – nii, et see oleks ettevõttes sama oluline teema nagu personal ja masinad ning nende heaolu.
  • Foto: William Richardson, NATURE@work /EEA
Meega rikkaks
Üks suur teema linnades on aiandus, millest räägiti ka konverentsil ning see on linnades viimase kümne aasta jooksul kiirelt levinud. Linnamesinik Erki Naumanis rääkis, et toitlustusasutused, hotelliketid või suured prestiižsed firmad, kes tahavad rohelisena silma paista, saaksid oma territooriumil või hoonete katustel mesilasi kasutada positiivse mainekujundajana.Mujal maailmas on populaarne, et restoranid hoiavad oma katustel rohetaimede aedasid, kasvatavad seal mesilasi ning kasutavad seda toodangut oma toitude valmistamiseks.Kõige eesrindlikum suurlinn mesilaste pidamise poolest on Naumanise sõnul Pariis, kus ooperimaja katusel on mesilased. “Seda mett müüakse Pariisi ooperimaja mee nime all ja selle kilohind on üüratu. Pariis on ka seetõttu eesrindlik, et kõikides linnaparkides keelati taimekaitsemürkide kasutamine, et putuktolmlejate elu paremaks teha,” lisas ta.Samuti ollakse Eestis juba huvitatud sellest, et hotellide katustele panna mesipuud. See võib ühisprojektina töösse minna koos Tallinna keskkonnaameti ja erinevate hotellikettidega juba järgmisel aastal.“Tihti öeldakse, et linnas ei saa puhast mett toota, kuid tegelikult on see vastupidine. Tänavuse meesaagi analüüside tulemused näitavad, et linnamesi on puhas ja vastab kehtestatud normidele. Raskmetallide (arseen, plii, kaadium) sisaldust mees on võimalik leida, kuid see jääb kordades alla lubatud normi,” kinnitas Naumanis.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele