Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Leinonen Group – 25 aastat välisturgudel tegutsemise kogemust
Veerandsada aastat tagasi Eestis oma esimese harukontori avanud Soome juurtega Leinonen Group tegutseb tänaseks 12 välisturul ning on aidanud sadu teisigi ettevõtteid välismaale pürgida.
Soome ettevõtja Petteri Leinoneni jaoks tundus Eesti enam kui kaks kümnendit tagasi uue ja huvitava riigina ning ta asutas omanimelise raamatupidamisfirma esimese välisbüroo Tallinnas. Siin alustas firma raamatupidamisteenuste pakkumist Soome firmadele, kes soovisid Eestis äri teha. “Kolisin perega Eestisse, õppisime seadusi ja keelt ning hakkasin oma ettevõttega tegelema. Esialgu oli plaan, et oma perele leiba teenida, kuid sellist visiooni mul toona polnud, et 25 aasta pärast oleme osa suurest grupist,” tõdes Petteri Leinonen.
Raamatupidamisfirma hakkas välisturgudele laienema koos oma klientidega. “Laienemise huvi tekkis Soome klientidel, kes soovisid koos meiega välisturgudele minna. Nii oleme koos klientidega laienenud, osale turgudele oleme otsustanud ise minna,” selgitas Leinonen. Esimesed Eestis tegutsevad Soome firmad laienesid koos Leinoneniga Peterburi ja Riiga.
Petteri Leinonen, Leinonen Groupi omanik ja firmajuht
Olen rahul ettevõtte arenguga ning tänan häid töötajaid, kes on meie klientidele kvaliteetset teenust pakkunud ning kes on meist oma tuttavatele rääkinud, sest alguses muud reklaami polnud,” tõdes firmajuht.
Kontaktid Euroopa lähiriikides
Tänaseks tegutseb Leinonen Group Soomes, Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Rootsis, Norras, Ungaris, Bulgaarias, Valgevenes, Ukrainas ja Venemaal ning lisaks oma põhiteenustele nagu raamatupidamine ja palgaarvestus pakutakse ka välisturgudele laienemise konsultatsiooni. Sinna hulka kuulub näiteks pangakonto avamine, sest seda on igas välisriigis keeruline teha. Samuti aitab Leinonen leida kohalikke töötajaid või juhti, sest ettevõttel on välisturgudel kontaktid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
“Meie välisturgudele laienemise know-how ongi tekkinud sellest, et oleme ise selle kõik läbi teinud,” märkis firmajuht. Tema sõnul teeb võõrsile mineku keeruliseks eelkõige erinev ärikultuur. “Enamasti asuvad kõik meie välisturud Euroopa Liidus ja meil on ühine direktiiv, kuid kombed on erinevad. Sihtturu ärikultuuri peab eelnevalt väga põhjalikult süvenema, sest erinevused võivad olla väga suured ning siin teevad ettevõtjad palju vigu,” tõdes juht. Ta on olnud korduvalt eestlaste ja soomlaste omavahelise vääritimõistmise tunnistajaks, rääkimata kaugematest kultuuridest.
Norra on keeruline turg
Kõige keerulisemaks turuks peab ta Norrat, sest kui on valik, et kas kohalik või välisfirma, siis otsus langeb alati kohaliku kasuks. “Eestlaste jaoks on Norra väga kallis ja kui sa teed seal mingeid vigu, siis see maksab tohutult palju,” nentis ta. Leinonen Groupil on Norras oma konsultant, kes räägib eesti keelt ning on aidanud mitmetel Eesti ehitusfirmadel Norrasse minna. Konsultant aitab ettevõtetel kohalikus juriidikas orienteeruda, firma nii maksuametis registreerida kui ka pangakonto avada. Leinonen peab keeruliseks ka Vene turgu, kuid seda eelkõige keele tõttu – ilma vene keelt oskamata on seal keeruline läbi lüüa.
TASUB TEADA
Leinonen Group:
- tegutseb 12 riigis: Soome, Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Rootsis, Norras, Ungaris, Bulgaarias, Valgevenes, Ukrainas, Venemaal
- töötajaid Eestis 38 ja Leinonen Groupil kokku üle 200
- kliente 1300, sh Hiinast, Suurbritanniast ja Norrast
25aastase tegutsemise jooksul on ka Petteri Leinoneni enda jaoks olnud suurimad õppetunnid seotud just kultuuride erinevustega ning see ongi teinud ettevõtjast tänaseks välissuhete eksperdi. “Olen rahul ettevõtte arenguga ning tänan häid töötajaid, kes on meie klientidele kvaliteetset teenust pakkunud ning kes on meist oma tuttavatele rääkinud, sest alguses muud reklaami polnud,” tõdes firmajuht.
Rääkides ettevõtte tulevikuplaanidest lausus Leinonen, et nad lähevad ikka edasi. “Sel aastal laienesime Valgevenesse ja avasime maikuus Minskis kontori. Arendame tasapisi oma teenust ja laieneme uutesse riikidesse,” märkis ta.
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.